Jaanuari lõpus toimus Riigikogu konverentsikeskuses maaelukomisjoni avalik istung, kus keskseks kõneaineks oli „ Mida teha Eesti kohaliku omavalitsuse arendamiseks“. Teema käsitlus oli jätkuks „Elu võimalikkusest maal“ arutelule, mis toimus eelmisel aastal Riigikogu täiskogul olulise tähtsusega riikliku küsimusena.
Avasõnadega alustas Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk, kes tervitas kõiki kohalolijaid ning toonitas, et maaelu vajab tähelepanu ning riiklikku süsteemset toetust. Tervitused edastas Riigikogu esimees Eiki Nestor, kelle sõnul peamiseks võtmeküsimuseks on kohalike omavalitsuste arendamisel omavaheline koostöö. Järgnevalt andis head soovid edasi MTÜ Polis asepresident, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne, kes samuti rõhutas, et hea koostöö on edu pant. Esineja rõhutas ka arenguotsustuste teaduspõhisust ning strateegilisust. Kolmandana astus lavale Eesti Maaülikooli rektor ning Rektorite Nõukogu esimees Mait Klaassen, kes tervitas kohalviibijaid ning rõhutas, et haridus on põhiline ning tulemusliku ettevõtluse aluseks on hea haridussüsteem.
Esimene ettekanne oli töögrupi „Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengu valdkonnas“ ühistöö tulemusi kajastav. Töögruppi kuulusid Sulev Lääne, Rivo Noorkõiv, Kersten Kattai, Georg Sootla, Veiko Sepp ning Mikk Lõhmus. Töögrupp oli teinud pool aastat intensiivselt tööd, et leida vastuseid põletavatele küsimustele, mis peamiselt puudutavad regionaaltasandi arengutupikuid. Analüüsi eesmärk oli kaardistada olulisemad probleemid ja väljakutsed kohaliku omavalitsuse ning regionaalhalduse ja- juhtimise valdkonnas ning pakkuda välja võimalikud alternatiivsed poliitikalahendused. Kersten Kattai sõnul oli nende ettepanekute tulemuseks peamiselt kolm sammast: „valdkonna strateegiline lahendamine, detsentraliseerimine ning omavalitsusliku regionaaltasandi tugevdamine“. Sulev Lääne sõnul on tegemist sammastega, mida suures plaanis teostatud pole ning üleüldine vaatepilt on kurb. Esineja lisab, et regionaaltasandi areng peab olema pidev ning koostöö loob võimalused, et erinevaid mudeleid rakendada. Esile toodi ka Soomes toimuvaid valdkonna arenguid ning nende võimalikke seoses Eestiga. Mikk Lõhmus rääkis omavalitsuste aluspõhimõtetest ning selle tasandi kulude osatähtsusest. Veiko Sepp nentis, et siiani on vajadus tugevdada regionaalset tasandit ning selle väljatöötamiseks on erinevad eeldused. Printsiipide all pidas Veiko Sepp silmas subsidiaarsust, mitmekihilist valitsemist, kohapõhist regionaalarengut ning avalike ülesannete täitmise tulemuslikkust ning mastaapi ja sellele vastavat territooriumi. Ettekandja lisas veel juurde, et pole olemas ühte ideaalset tasandit ning otsuste vastuvõtmisel tuleb teha omavahelist koostööd. Rivo Noorkõiv pidas kõige olulisemaks teemaks finantsautonoomiat ning maksubaasi kujundamist ning andis edasi terve rida mõtteid, kuidas antud valdkonda parandada. Samuti rõhutas ta, et kohalikel omavalitsustel on peamiseks ülesandeks võimestada ettevõtlust. Lõppsõnas tänas Sulev Lääne istungil osalejaid ning püstitas küsimuse, et „ Kas ka meie ei võiks hakata näiteks koos looma Soome eeskujul stsenaariumi EESTI OMAVALITSUS 2030?“. Esineja rõhutas, et kui vastus on jah, siis selleks oleks vajalik kõigil riigi ja kohalike omavalitsuse osapooltel koos ülikoolidega luua sisuline ja korralduslik võimekus teaduspõhise riigijuhtimise ja kohaliku omavalitsuse ning regionaaltasandi arengu tagamiseks.
Järgmisena sai sõna riigihalduse minister Janek Mäggi, kes alustas oma ettekannet väga ilmekalt loetud luuletusega Hando Runneli loomekogust. Ministri kõne oli sütitav, üks peamisi mõtteid tema ettekandes oli see, et kohalikud omavalitsused ongi Eesti Vabariik. Esineja pidas veel väga oluliseks, et „ Kõik sõltub inimesest, kes otsuseid langetavad või kelle osas neid langetatakse“. Janek Mäggi leidis, et Eesti regionaalarengut parandaks ka võimalus, et inimesed saaksid tagasi pöörduda, et oleks võimalus tulla koju tagasi, sest esimene Eesti ei ole mitte Tallinnas vaid Soomes. Kõige suurem regionaalpoliitiline ämber on see, et Narva on kolinud sisse „uus eestlased“, inimesed kes võtavad ära kohalike inimeste töö ning, mis tekitab kohalikes ängi ning neile tuleks anda eelis.
Päeva kestel sai sõna Tallinna linnapea Taavi Aas, kelle teemaks oli „ Kohaliku omavalitsuse arengu jätkutegevustest – Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaade“. Esineja leidis, et peamiseks mureks on teede hooldus, sest aastatega on eelarvet vähendatud märgatavalt ning samuti on ka inflatsioon suurema osa ära söönud. Taavi Aas puudutas ka maksusüsteemi ning leidis, et kohalikke maksudesse võiks päris rohkelt erinevaid makse lisada, näiteks dividendide näol.
Sõna sai ka Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Andres Sepp, kelle teemaks oli, „ Kas ja millist regionaalset koostööd kohalikud omavalitsused vajavad“. Peamiselt otsis Sepp vastust küsimusele: „Kaua Eestis vabatahtlikkuse alusel suunatud koostöö toimib?“, ning „Mis on see tegur, et kohalikud omavalitsused omavahelist koostööd teeks ja kuidas regionaalset koostööd edasi teha“.
Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land tänas esmalt õppejõud Sulev Läänet, et ta on kaasanud ülikoole ja kohalikke omavalitsusi koostööks väga erinevate tasemetel. Rektor tõstatas kaks peamist teemat, millest ta tahtis rääkida: nimelt andmete pealetungist, andmetega hakkama saamisest ja andmete juhtimisest. Esineja leidis, et ülikoolide roll võibki tulevikus olla andmete juhtimine. Teisena tõi Tiit Land välja „ELU projekti“ olulisuse, sest ülikooli sisesed teadmised, mis luuakse maja sees tuuakse sellest keskkonnast välja. Kuigi see on suures osas õppetöö, samas on tehtud väga head koostööd erinevate omavalitsustega, kuna projektid toimuvad erinevates maakondades.
Kalle Laanet, kes on Riigikogu II aseesimees esines teemal „ Eesti kohalik omavalitsus täna ja vaade homsesse“. Ettekanne hakkas ühe toreda videoga, mis rääkis sellest, et kohalikud omavalitsused on loodud inimese jaoks, mitte inimesed pole loodud omavalitsuste jaoks. Esineja rõhutas, et valitsemine peab olema inimese keskne ning me võiksime küsida endalt: „ Kas inimene on meie jaoks või meie oleme inimese jaoks“ – see on küsimus, mis tuleb enda jaoks selgeks mõelda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõikidest ettekannetest kumas läbi sõna „koostöö“, mis peaks olema keskseks lahenduseks, et arendada maksimaalselt kohalike omavalitsuste regionaalpoliitikat. Kõik ettekandjad ütlesid justkui ühest suust, et edu pant on „koostöö“. Loodame, et need mõtted läksid lendu ning tulevikus näeme kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse vahel veelgi paremat koostööd ning seda samuti inimeste ja avaliku võimu vahel.