Riigikogus toimunud kollokviumil olid aruteluteemadeks Eesti IX- ja Harjumaa IV omavalitsuspäev

Esmaspäeval, 19. veebruaril toimus Riigikogus kollokvium teemal “Omavalitsuspäevad 2024 ja ideed Riigikogus.”

Osalejad Riigikogus kollokviumil teemal “Omavalitsuspäevad 2024 ja ideed Riigikogus.”

Eesti IX omavalitsuspäeva (OVP 2024) ning Harjumaa IV omavalitsuspäeva (HOP 2024) ettevalmistus kulgeb edukalt. OVP 2024 teemaks on kavandatud „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas“ ning HOP 2024 teemaks “Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes”.

On juba hakatud ette valmistama töötubasid, kavas on koostada asjakohane deklaratsioon ning järgida teisi juba kujunenud traditsioone. Samas on ka mitmeid uusi ideid. Arusaadavalt ootavad nii senised ideed kui ka jätkutegevused ühist läbivaatamist. 

Kollokviumile ütlesid avasõnad Riigikogu esimene aseesimees Toomas Kivimägi, regionaalminister Madis Kallas,  Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk jt.

Kollokviumi suuremateks plokkideks olidki Eesti IX Omavalitsuspäev Võrus  ja Harjumaa IV Omavalitsuspäev Kiili vallas. Mõlema sündmuse puhul olid ettekanded omavalitsuspäeva ideest, strateegiast ja korraldusest. Mõlema teema puhul toimusid ka paneeldiskussioonid.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud märkis, et juba üle kümne aasta jätkame traditsiooni, tähistades ühiselt Riigikogus  Eesti riigi sünnipäeva – seekord keskendudes 2024. aasta omavalitsuspäevade ideedele. Märgiline on seejuures, et arvestades Tartu kui Euroopa kultuuripealinnaga tehtavat koostööd, on ka Võrus toimuva  Eesti IX Omavalitsuspäev teemaks “Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas”.  

Lääne jätkas, et Kiili vald, koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna ja teiste maakonna valdade ning linnadega, Tallinna Ülikooli ja partneritega on Harjumaa IV Omavalitsuspäeva teemaks valinud “Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes”. Arvestades väljakutseid ühistranspordi, infrastruktuuri ja laiemalt liikuvuse valdkonnas, on teema valik igati aktuaalne. Lääne rõhutas,  et kollokviumil vaatamegi kuidas riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ning teiste partneritega omavalitsuspäevi ühiselt paremini sisustada ning efektiivsemalt koostööd korraldada.

Võru linnapea Kalvi Kõva sõnul  on Võru unikaalne kultuuri keskkond. Seal on setod, vana võrokesed, teised. „Püüdsime leida teema, mis meid kõiki seob. Võiksime ka rääkida rahandusest või haridusest, selle viimasega on meil muide kõik korras, aga kultuur on just see, mis oluline“, ütles Kõva. „Korraldusega oleme graafikust ees. Me oleme eripärases kultuuriruumis, seetõttu töötame välja ka vastava programmi. Koos Tartuga on Võrumaa ka ju Euroopa kultuuripealinn, nõnda, et omavalitsuspäeva teema on lausa kümnesse“, lõpetas Võru linnapea.

Kiili vallavanem Aimur Liiva on seisukohal, et elanike arvu suurenemine ja asustusmustri muutumine on väljakutseks kõigile linnalähedastele valdadele Harjumaal. Valglinnastumist soosinud planeerimine, mis sai alguse 25 aastat tagasi, on loonud olukorra, kus ilma kahe autota peres on enamusel väga keeruline hakkama saada ning sama keeruline on klassikalise ühistranspordi abil sellele probleemile leevendust pakkuda. Liiva arvates ei ole liikuvuse temaatika samas ainult linnapiirkonna probleem, maapiirkondade asustuse hõrenemine loob samal ajal ka teistlaadi väljakutseid, millele samuti on vaja lahendusi otsida.

Tallinna Linnavolikogu esimees Maris Sild märgib, et tasakaalus ja säästlik liikuvus on hea linna vereringe, mis töötab kooskõlas kvaliteetse, kasutatava ja inimmõõtmelise linnaruumiga. Oluline on tagada kõigile linlastele liikumisvõimalused ning teha seda kõikide teiste strateegiliste eesmärkide elluviimist toetades. Neid eesmärke suudetakse täita ainult siis, kui liikuvust käsitletakse terviklikuna kogu linnaregioonis. Niisiis tähendab ka Tallinna liikuvuskava elluviimine tihedat koostööd ennekõike naabervaldade ja riigiga, ent ka rahvusvaheliste partneritega.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas usub, et selle aasta Eesti omavalitsuspäeva ja Harjumaa omavalitsuspäeva temaatikad peaksid meid kõiki kõnetama ning haakuvad laiemalt vaadates sügavuti: meie omakultuuri erinäolisus on motiiviks, mis kutsub inimesi oma kodukohast kaugemale uudistama minema, samas liikuvusega seotud väljakutsete
lahendamine aitab oluliselt kaasa eri piirkondade arengule ja seeläbi ka kohalike kultuuritraditsioonide alahoidmisele. Mul on hea meel, et omavalitsuspäevad on kujunenud tõhusaks koostööformaadiks, kus ühiskonna ees seisvatele sõlmkohtadele parimaid lahendusi otsitakse.

Omavalitsuspäeva eesmärk on omavalitsuste poolt ühiskonnas täidetava rolli teadvustamine ja selgitamine. Omavalitsuspäeva raames analüüsitakse olulisemaid väljakutseid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tegevuses ning püütakse ühiselt leida optimaalseid lahendusteid. Mõlemal omavalitsuspäeval võetakse vastu deklaratsioonid, mis edastatakse Riigikogule, Vabariigi valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Seekordne kohtumine Riigikogus oli pühendatud Eesti Vabariigi 106. aastapäevale. 

Sündmuse fotogalerii on leitav SIIT.

━━━━━━━━━━━━━━━━

Raivo Lott

Viljandi Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist

Vabatahtlikkuse alusel omavalitsuspäevade kommunikatsiooni koordinaator

Arutati Harjumaa IV Omavalitsuspäevaga seonduvat

Tallinna Linnavolikogu saalis peeti Harjumaa IV omavalitsuspäeva korraldusmeeskonna kohtumine. Omavalitsuspäev toimub 25. oktoobril Kiili vallas teemal „Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes“.

Tallinna linnavolikogu esimees Maris Sild tervitas osavõtjaid, siis asuti teemade juurde. Kohtumisel osalesid Kiili valla, Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Tallinna linna esindajad. 

Kohtumisel arutati:

  • Harjumaa IV omavalitsuspäeva (HOP 2024) senisest ettevalmistamisest, kava projektist ja traditsioonidest sealhulgas omavalitsuspuu istutamisest, muusikalisest osast, esinejatest, moderaatoritest, meediast, fotoseinast, kultuuriosast, salvestustest jne;
  • HOP 2024 võimalikest töötubadest; varasematest HOP deklaratsioonidest ja võimalikest ettepanekutest seonduvalt HOP 2024; valdkonna analüüsidest ja võimalikest uuringutest, sh Tallinna (16.11.2023), maakonna ja teiste valdade ning linnade valdkonna strateegiadokumentidest;
  • Võimalikest koostööpartneritest, HOP 2024 ettevalmise kavandatavast tööjaotusest ja sellega seonduvast; töögruppidest jne; 
  • Kavandatavast korralduskomitee kohtumisest ja koostööst teiste asjaomaste institutsioonide esindajatega ja sellega seonduvast.

Omavalitsuspäeva eesmärk on omavalitsuste poolt ühiskonnas täidetava rolli teadvustamine ja selgitamine. Omavalitsuspäeva raames analüüsitakse olulisemaid väljakutseid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tegevuses ning püütakse ühiselt leida optimaalseid lahendusteid. Ka Kiilis toimuval HOP-il võetakse vastu Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsioon, mis edastatakse Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 

Tallinna Linnavolikogu esimees Maris Sild on seisukohal, et tasakaalus ja säästlik liikuvus on hea linna vereringe, mis töötab kooskõlas kvaliteetse, kasutatava ja inimmõõtmelise linnaruumiga. Liikumise muutmine keskkonnasäästlikumaks aitab vähendada õhu- ja mürasaastet, täiendav liiklusohutus vähendab liiklusõnnetuste riski ning mugav ja ligipääsetav liikuvustaristu muudab linna elamisväärsemaks ja aitab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust. Oluline on tagada kõigile linlastele liikumisvõimalused ning teha seda kõikide teiste strateegiliste eesmärkide elluviimist toetades. Neid eesmärke suudetakse täita ainult siis, kui liikuvust käsitletakse terviklikuna kogu linnaregioonis.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna ülikooli õppejõud märkis, et omavalitsuspäeva traditsioon on Harjumaal saanud kindla aluse ning seda toetab eelkõige Harjumaa Omavalitsuste Liidu, maakonna valdade-linnade soov leida teravatele probleemidele koos ülikoolide, riigi ja teiste valdkonnaga seotud institutsioonidega sisulisi vastuseid. Lääne jätkas, et liikuvus on kindlasti üks kesksemaid teemasid, mis puudutab kõiki maakonna elanikke, samuti avaliku võimu esindajaid. Tulenevalt eelnevast ongi omavalitsuspäev foorumiks, kus huvitatud osapoolte mõttevahetuse käigus püütakse leida ühised seisukohad jätkutegevusteks. 

Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor, rõhutas, et kohalike omavalitsuste aktiivsus nende ees olevatele probleemidele lahenduste otsimisel ning hästi tööle läinud koostööformaat omavalitsuspäevade näol võiks olla eeskujuks mitmetele teistele riikidele. Liikuvuse teema puudutab ühelt poolt infrastruktuuri, aga ehk veelgi olulisemalt inimeste hoiakuid. Muutuste ellukutsumine pole kunagi lihtne ja seetõttu on eriti oluline, et lahenduste väljatöötamise protsessi on kaasatud nii praktikud kui teadlased erinevatest valdkondadest.

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor sõnas, et liikuvus ja selle lahendused on pealinnaregioonile üks olulisemaid teemasid. Kaasaegsed lahendused peavad jõudma ka liikuvuskorraldusse tuleviku arengutest lähtuvalt.

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor on seisukohal, et instituut kui avaliku võimu toimimise analüüsi üks keskusi on olnud juba aastaid oluliseks partneriks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse erinevatele institutsioonidele. Kindlasti loob Harjumaa omavalitsuspäev uusi võimalusi valdkonna probleemide teaduspõhiseks käsitlemiseks ning erinevate erialade sünergia tekkimiseks.  

Aimur Liiva, Kiili vallavanem sõnas, et valglinnastumist soosinud planeerimine, mis sai alguse 25 aastat tagasi, on loonud olukorra, kus ilma kahe autota peres on enamusel väga keeruline hakkama saada ning sama keeruline on klassikalise ühistranspordi abil sellele probleemile leevendust pakkuda. Liikuvuse temaatika ei ole samas ainult linnapiirkonna probleem, maapiirkondade asustuse hõrenemine loob samal ajal ka teistlaadi väljakutseid, millele samuti on vaja lahendusi otsida. 

Harjumaa omavalitsuspäevad on seni toimunud Rae, Viimsi ja Harku vallas.

Harjumaa IV Omavalitsuspäeva korraldajaiks on Kiili vald, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Ülikool,  MTÜ POLIS ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Kohtumisel osalesid Kiili valla, Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Tallinna linna esindajad. 

Kohtumise fotokajastus on leitav siit.

MTÜ Polise juhatus tegi kokkuvõtteid ja arutas plaane 2024. aastaks

5. jaanuaril peeti MTÜ Polis aasta esimene juhatuse koosolek.

23.09.2023 Omavalitsuspäeva korraldusõiguse üleandmine Raelt Võrule 
  • Räägiti 2023. aasta tegemistest ja selle kajastamisest ning järgmise aasta plaanidest.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud ütles, et vaatamata möödunud aasta keerukusele nii Eestis kui ka kogu maailmas, suutis Polis oma olulisemad aasta eesmärgid realiseerida. Eelnev ei oleks olnud aga võimalik ilma liikmete ja juhatuse suure panuse ning koostööspartnerite aktiivse ühistegevuseta – suur tänu! Polise sisemise töökorralduse oluline areng toimus eelkõige meediatoimkonna loomisega, mis võimaldas meie tegevusi paremini ka väljaspoole tutvustada. Lääne jätkas et aasta 2024 tundub olevat veelgi ettearvamatum ning seega on oluline jätkata omalt poolt stabiilsuse suunas, sealhulgas juba väljakujunenud traditsiooniliste ettevõtmiste ühise korraldamisega. Teisalt aga on oluline püüda arendada dialoogi ning seda nii ühiskonnas laiemalt kui ka edasi liikudes Polise enda tegevuse sisemisel korraldamisel uute toimkondade ellu kutsumisega. Väga oluline on seejuures mitmete saabuvate tähtpäevade ühine ära märkimine, mis omavad suurt sisulist tähendust ning samas aitavad meie ühistele väärtustele suuremat tähelepanu pöörata. Eelnevat püüab ka Polise juhatus oma edasise tegevuse sihiks võtta. 

MTÜ Polis asepresident Sulev Mäeltsemees: „Polise eestvedamisel arenes 2023. aastal oluliselt edasi erinevate kohaliku omavalitsusega tegelevate sihtgruppide (Riigikogu liikmed, valdkonnaga seotud ministeeriumid (sh ministrid), kohaliku omavalitsuse poliitikud ja ametnikud, teadlased, üliõpilased) vaheline koostöö. Öeldut kinnitavad ka faktid, et Polise üritusi korraldati Riigikogus, ülikoolis ja kohaliku omavalitsuse üksustes“.

Eve East, MTÜ Polis asepresidendi, Toila vallavanema, IVOL juhatuse esimehe sõnade kohaselt on 2023. aasta olnud eriti tähelepanuväärne sisuliste seminaride, kollokviumite, väiksemate konverentside poolest. Nendel käsitletud teemade paljusus ja sisukus on lähendanud koostoimet kohalike omavalitsuste, omavalitsuste liitude, teadusasutuste, ülikoolide juhtide, üliõpilaste, Riigikogu liikmete, valdkonnaga seotud ministrite, üliõpilaste vahel. Märkimist vajab, et on MTÜ Polise tegevusse on lisandunud väga palju uute mõtetega teotahtelisi ja särasilmseid noori inimesi.

Kommunikatsiooni paranemine on tuntav ja selle kaudu on avalikkus hakanud paremini mõistma MTÜ Polis tegevust ja eesmärke. Minu jaoks on oluline, et omalitsusjuhina tunnetan koostoimimise mõtet selgemalt ja omavalitsusi puudutavate ühiskonnas eriti teravate teemade käsitlemise võimalust, otsides erinevate partneritega ka reaalseid lahendusi. Eelmisel aastal sai mitmel MTÜ Polis korraldatud kohtumistel Ida-Virumaa võimaluse avada sisulisemalt tegevusi, võimalusi ja kitsaskohti, mis seotud õiglase ülemineku fondi ja rohepöördega.

Harjumaa III Omavalitsuspäev Harkus 20.10.2023
  • Sel aastal asutatakse lisaks meediatoimkonnale juurde veel ajaloo-, arengu- ja noorte toimkonnad.
  • Arutati Eesti IX Omavalitsuspäeva ettevalmistamisega seonduvat: esialgne teema on “Kultuuriline eripära kui piirkondliku elujõu allikas”.
  • Räägiti Harjumaa Omavalitsuspäevast 2024 Kiili vallas – kavast, ettekannetest, korraldusest; deklaratsiooni projektist, töötubadest, jne. HOP päeva võimalik teema on “Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes”.
  • Teemaks oli ka kavandatav kohtumine Riigikogus 19. veebruaril ja teiste ülikoolide ja institutsioonide esindajate kaasamine sinna.
  • Räägiti arengutest kohaliku valitsemise mikrokraadiga seonduvast, arvestades seejuures pilootprojekti ettevalmistamist Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Tallinna linna koostöös. Samuti anti ülevaade kavandatavast kohaliku valitsemise üheaastasest magistrikavast.
  • Anti ülevaade ka traditsioonilisest, V Eerik-Juhan Truuväli mälestuskollokviumi kavandamisest, mis seekord toimub  Tartu Ülikoolis.
  • Räägiti veel ka Riigikogu Toimetiste uuest numbrist, mida esitleti Riigikogu Toompea lossi kunstisaalis 14. detsembril. Ajakirja koostamisel andsid olulise panuse Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi õppejõud, sealhulgas MTÜ Polise liikmed. Ajakirjas käsitletakse mitmeid teemasid, nagu kohaliku omavalitsuse haldusreform, riigiuuendus ning võimude tasakaal. 
  • NB! Riigikogu Toimetiste uue numbri tervikteksti (RiTo nr 48) ja esitluse põhjaliku ülevaatega saab tutvuda MTÜ Polise veebilehel (https://polismtu.ee/uudised/), üritus on järelvaatamisena saadaval YouTube’is sellel lingil https://www.youtube.com/watch?v=Xx2aL7BtCFI.

Head algavat aastat!

Riigikogus arutati Riigikogu Toimetiste riigireformi väljakutsetele pühendatud numbrit

Riigikogu Toompea lossi kunstisaalis toimus 14. detsembril Riigikogu Toimetiste uue numbri (RiTo nr 48) esitlus. Ajakirja autoritest on seejuures suur osa Tallinna Ülikooli õppejõude, valdavalt Ühiskonnateaduste Instituudi esindajad.

Ajakirja fookuses on seekord “Riigireformi väljakutse”, mis on pühendatud riigireformile ja uurib, kuidas saaksime teha mõnd asja hoopis teisiti, kui seni on tehtud. Värske ajakirja põhiteemat käsitleti ka paneeldiskussioonis, kus panelistideks olid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi õppejõud ja õigusteadlane Peeter Järvelaid, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi politoloogiaprofessor Leif Kalev ning MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne. Debatist toimus ka Postimehe otseülekanne, mis on järelvaadatav. Arutelu juhatas ajakirja peatoimetaja Mart Raudsaar.

Ühisartikli “Kogukondlik haldus ja kohalik omavalitsus – side ajalooga teel tulevikku” autoriteks Tallinna Ülikoolist on Sulev Lääne, Katri-Liis Lepik ning Jüri Ratas. Kaasautoriteks Sulev Mäeltsemees ja Innar Liiv Tallinna Tehnikaülikoolist ning Mikk Lõhmus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ning Jan Trei Eesti Linnade ja Valdade Liidust. Artikli koostamisele aitasid kaasa ka Tallinna Ülikooli üliõpilased Mikk Tarros, Jüri- Andreas Järviste ja Liisa Ikla. Artikli “Riigiuuenduse mõtlemiskohti ja võimalusi” autoriteks on Leif Kalev, Georg Sootla ja Kersten Kattai. Artikli “Võimude tasakaalu otsingud. Lõputu riigireform versus riigi areng” autoriks on Peeter Järvelaid.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas märgib, et ühistes aruteludes sündinud ideede süstemaatilises ning tõenduspõhises vormis ajakirja kaante vahele kirja panemine on oluline samm. Ühest küljest innustab see ideid lõpuni läbi mõtlema ja teisest küljest võimaldab saada laiemat kõlapinda. Seega usun, et sellelt pinnalt saavad tõuke reaalsed muutused parema riigi ja omavalitsuste korralduse suunas.

Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg on seisukohal, et instituut lähtub oma tegevuses vajadusest aktiivselt kaasa rääkida riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu, laiemalt avaliku võimu aktuaalsete teemadega seonduvalt. Riigireform on kindlasti üks niisuguseid ning meie teadlaste panustamine läbi erinevate artiklite on selle oluline osa. Grauberg rõhutab, et eelnev on seda tähtsam, kuna RiTo uues numbris Riigireformi väljakutse on meie esindatus suhteliselt suur ning sisuliselt käsitletakse nii kohaliku omavalitsuse ja haldusreformi kui ka riigiuuenduse võimalusi ja võimude tasakaalu valdkondi.

MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märgib, et kogumiku
ühisartikli koostamiseks oli väga oluline kaasata valdkonnaga seotud erinevate elualade teadlasi, poliitikuid ja praktikuid, sest kohaliku omavalitsuse ja selle reformide teema on oma olemuselt interdistsiplinaarne. Samuti oli tähtis näha olulisi seoseid nii ajaloolise kogemuse aspektist kui ka tänapäeva ja tuleviku võimalikke arenguid silmas pidades. Lääne jätkas, et keskseteks teemadeks on ühelt poolt jätkuvalt demokraatia tugevdamine, fiskaalautonoomia ning ebaühtlane regionaalareng. Üha olulisemaks aga muutuvad inimvara, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate temaatika, andmepõhise juhtimise, tööandjate ja töövõtjate sotsiaaldialoogi ning laiemalt riigi kesktasandi ja kohalike omavalitsuste ning teiste partnerite koostöö küsimused. Kokkuvõtvalt vajame valdkonnas ühise arengustrateegia väljatöötamist.

Professor Leif Kalev leiab, et kui tahta riigireformi teha nii, nagu seda alguses mõeldi, peab Riigikogu asuma oluliselt eestvedavamasse rolli ning selle tegevused hõlmama nii valitsemiskorralduse kui demokraatia küsimusi. Viimaste aastate suundumuste jätkudes lahjeneb riigireform tõenäoliselt eeskätt ametkondlikul algatusel põhinevaks tegevuseks. Samas on riigiuuenduseks nii vajadus kui ka võimalused, mida oleks mõistlik kasutada. Kalev ja kaasautorid tutvustavad oma artiklis mitmeid selliseid edasiliikumisteid.

Numbris kirjutavad veel: vandeadvokaat, Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ning Riigireformi Sihtasutuse nõukogu esimees (2018-2019) Jüri Raidla, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Gerly Elbrecht. Tallinna Tehnikaülikooli Targa linna tippkeskuse asutajadirektor ja noorprofessor Ralf-Martin Soe kirjutab sellest, kuidas muuta tänapäevast linna nutikaks. Gerly Elbrechti artikli pealkirjaks on “Riigireformist ja riigivalitsemise tulevikust”. Riigireformile ja riigivalitsemise tulevikule Eestis keskendub ka RiTo vestlusring, milles osalesid Jaak Aab ning Enn Eesmaa Eesti Keskerakonnast, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Maris Lauri Eesti Reformierakonnast, Andres Metsoja Isamaast ja Igor Taro Eesti 200-st. Samal teemal lisas kirjaliku arvamuse Jaak Valge Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.
Rubriigis „Poliitiline mõte“ võib lugeda Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloogia nooremteaduri Karl Lembit Laane artiklit. MTÜ Vaba Ukraina vabatahtlik Andrus Rumm kirjutab kodumaise kaitsetööstuse väljakutsetest. Enam kui 200-leheküljelisest Riigikogu Toimetiste numbrist saab veel lugeda uuringuid noorte väärtustest, turbakasutusest, elanike mõjutatavusest ja retsidiivsusest vanglast vabanenute hulgas.

Tekst: Anne Osvet, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut

Aastalõpu kollokvium Tallinna Ülikoolis võttis kokku omavalitsuste koostöö aasta ja seadis sihid edasiseks

1.detsembril toimus Tallinna Ülikoolis MTÜ Polis, ülikooli ja  partnerite koostöös korraldatav traditsiooniline aastalõpu kollokvium teemal “Andmepõhine juhtimine – poliitika kujundamine. Omavalitsuspäeva deklaratsioonidest ja ideedest”

Kollokvium koosnes kahest osast. Esimeses osas käsitleti andmepõhist juhtimist ja poliitika kujundamist. Ettekannetega astusid kollokviumil üles regionaalminister Madis Kallas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas, Tallinna Tehnikaülikooli professor Innar Liiv, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Tallinna Linnavolikogu esimees Maris Sild, Rae vallavanem Madis Sarik, Tallinna Ülikooli professor Leif Kalev jt.

Teise osa teemaks oli omavalitsuspäevade deklaratsioonid ja ideed. Analüüsiti Rae vallas toimunud Eesti VIII Omavalitsuspäeval ja Harku vallas toimunud Harjumaa III Omavalitsuspäeval vastuvõetud deklaratsioone ja arutatati tulevikuplaane. Olulisel kohal oli seejuures järgmise aasta Võrus ning Kiilis toimuvate omavalitsuspäevade teemade lahtimõtestamine. Arutelus osalesid nii valdade kui ka maakondade juhid, ülikoolide ja teiste koostööpartnerite esindajad.

MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud ning nn aastalõpu kollokviumide idee algataja Sulev Lääne on seisukohal, et juba traditsiooniks kujunenud kollokvium ülikoolis annab uue tõuke riigi, kohaliku omavalitsuse, nende liitude ja ülikoolide koostöösse. Kollokviumi esimene teema „Andmepõhine juhtimine – poliitika kujundamine“ tegi vahekokkuvõtte Rae vallas toimunud Eesti VIII omavalitsuspäevast (OVP), mis keskendus samale valdkonnale – samuti püüti koos analüüsida, millised võiksid olla edasised sammud et deklaratsioonis kokku lepitu ka realiseeruks. 

Lääne jätkas, et väga oluline oli ka kollokviumi teine osa, kus ühiselt Võru ja Kiili ning teiste  koostöövõrgustiku esindajatega asusime ette valmistama uut OVP-de tsüklit. Nii üleriigiline OVP 2024 kui ka Harjumaa HOP 2024 võimalike teemade osas on esialgsed ideed juba kujunemas ning nende ühine lahtimõtestamine loob eeldused ka erinevate institutsioonide edasise tegevuse sisukaks läbiviimiseks.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg märkis, et arvestades instituudi pikaajalist osalemist valdkonna koostöövõrgustikus, on poliitika kujundamise põhimõtted väga olulised nii teadus-, õppe- kui ka arendustegevusest lähtudes. 

Grauberg tunnustas Rae valda ning teisi partnereid nii riigi kui ka omavalitsuse institutsioonidest teadus- ja andmepõhise juhtimise põhimõtete mitmetes valdkondades üha enam omaks võtmise eest. Samas kohtame ka olukordi, kus andmete kasutamine on juhuslik või siis ka nende kättesaadavus ning kvaliteet jätavad soovida. Eelnevaga seoses oleme valmis koos teadlaste, praktikute ning poliitikutega leidma ühiselt uutele väljakutsetele vastamiseks ka innovaatilisemaid lahendusteid.  

,,Omavalitsuspäevad möödusid edukalt. Tallinna Ülikooli, omavalitsuste ja riigi koostöös on valmis saanud kaks väga olulist deklaratsiooni, milles on palju ettepanekuid valdkondade edasiarendamiseks ning andmehalduses kui hariduses, ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

 ,,Andmepõhine juhtimine – kood eduka kohaliku omavalitsuseni” deklaratsioonis toodi välja ettepanek leppida kokku kohalike omavalitsuste digivaldkonna arendamise pikaajaline visioon, selle koordinatsiooni ja koostöö mudel koos rahastamise põhimõtetega ning töötada koostöös välja ühtsed andmehalduse põhimõtted ja andmete kasutamise mudel, lisas Trei. 

Deklaratsioonid on üle antud Riigikogu juhatuse ja ministrite töölaudadele. Eesti Linnade ja Valdade Liit on saanud Omavalitsuspäeva deklaratsioonidest häid mõtteid ja ettepanekuid riigieelarve läbirääkimiste töölauale. Parima osa võtame kaasa 2025.a riigieelarve läbirääkimiste ettepanekute kujundamiseks ja esitamiseks keskvalitsusele. On oluline, et mõtleme koostöös deklaratsioonide ja rakenduskava ja jätkutegevuste peale“, ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor.

Rae vallavanem Madis Sarik ütles, et Rae vallal oli suurepärane võimalus viia läbi kaheksas Omavalitsuspäev ning tuua rambivalgusesse andmete kasutamine omavalitsustes ning nende järgi juhtimisotsuste tegemise. Teema on väga tähtis ning sellest sõltub kõigi omavalitsuste käekäik ning tulevik. Riik ja omavalitsused peavad koostöös leidma lahenduse, kuidas viia Omavalitsuspäeva deklaratsioonis väljatoodud mõtted ellu ka praktiliselt. Selleks on vaja leida eestvedajad ja garanteerida rahalised vahendid. 

ANDMEPÕHINE JUHTIMINE – POLIITIKA KUJUNDAMINE OMAVALITSUSPÄEVADE DEKLARATSIOONIDEST JA IDEEDEST

KOLLOKVIUM*

KAVA  

*Pühendatud Eesti Vabariigi 105. aastapäevale

AEG:                         1.12.2023

KOHT:                     Tallinna Ülikooli Senati saal M-648, Uus-Sadama 5

KAVA:

11.30  Kogunemine             

12.00   Kollokviumi avamine

Moderaatorid:

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool

Eve East, Toila vallavanem, IVOL juhatuse esimees, MTÜ Polis asepresident

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor

Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi Vallavolikogu aseesimees

Avasõnad: 

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool

Aivar Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige

Tervitused:

Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor rektori ülesannetes

Priit Lomp, Riigikogu majanduskomisjoni esimees (zoomis)

Sulev Mäeltsemees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu vanematekogu esimees

I OSA

ANDMEPÕHINE JUHTIMINE – POLIITIKA KUJUNDAMINE 

Ettekanded

12.20   Madis Kallas, regionaalminister

12.30 Leif Kalev, Tallinna Ülikooli professor

12.40 Maris Sild, Tallinna Linnavolikogu esimees

12.50 Madis Sarik, Rae vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige

13.00 Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor; Peeter Normak TLÜ Digitehnoloogiate instituudi direktor

13.10   Innar Liiv, Tallinna Tehnikaülikooli professor

13.20 Veikko Luhalaid, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor (zoomis)

13.30 Urmas Kõlli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige

13.40 Kristi Klaasmägi, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor

13.50 Robert Lippin, Harku abivallavanem

14.00 Aija Sakova, Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht,  teadmussiirde ja projektide keskuse juhataja

14.30 Kohvipaus

14.50 Paneeldiskussioon

Moderaatorid: Peeter Normak, Neeme Suur ja Anna Õuekallas

Osalejad: Anti Haugas, Madis Kallas, Madis Sarik, Maris Sild, Andres Laisk, Katrin Niglas, Innar Liiv, Urmas Kõlli, Veikko Luhalaid, Katri-Liis Lepik

II OSA 

15.50 OMAVALITSUSPÄEVADE IDEEDEST 

Ideedest ja kogemustest Eesti IX Omavalitsuspäeva ja Harjumaa IV Omavalitsuspäeva kontekstis

Üleriigiline Omavalitsuspäev

Anti Haugas, Kalvi Kõva, Tiit Toots, Madis Sarik, Anna Õuekallas, jt

Harjumaa Omavalitsuspäev

Aimur Liiva, Heret Annus, Robert Lippin, Andrus Umboja, Andre Sepp, jt

17.00 Kollokviumi lõpetamine; vastuvõtt 

Tänavuste omavalitsuspäevade deklaratsioonid anti üle Riigikogu juhatuse, Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele

Esmaspäeval, 13. novembril, anti Riigikogu Valges saalis tänavustel omavalitsuspäevadel vastu võetud deklaratsioonid üle Riigikogu juhatusele, Vabariigi valitsusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Omavalitsuspäevade traditsioon sai tänavu jätku Eesti VIII Omavalitsuspäeval Rae vallas 21-22. septembril teemal “Andmepõhine juhtimine – kood eduka omavalitsuseni” ning Harjumaa III Omavalitsuspäeval Harku vallas 20. oktoobril teemal “Paindlikud lahendused hariduses – võtmeks õpetaja ja koolivõrk”.

Tava kohaselt kiideti omavalitsuspäevadel heaks asjakohased deklaratsioonid, mis nüüd Riigikogus ka üle anti. Deklaratsioonid valmistati ette valdkonna töörühmade poolt, kuhu kuulusid riigi, kohalike omavalitsuse, nende liitude, ülikoolide ning teiste asjaomaste institutsioonide esindajad.

Rae vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Madis Sarik rääkis, et Rae vallal oli suurepärane võimalus viia läbi kaheksas Omavalitsuspäev ning tuua rambivalgusesse andmete kasutamine omavalitsustes ning nende järgi juhtimisotsuste tegemine. Teema on väga tähtis ning sellest sõltub kõigi omavalitsuste käekäik ning tulevik. Riik ja omavalitsused peavad koostöös leidma lahenduse, kuidas viia Omavalitsuspäeva deklaratsioonis välja toodud mõtted ellu ka praktiliselt. Selgelt on vaja leida eestvedajad ja garanteerida rahalised vahendid.

MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne on seisukohal, et nüüd oleme jõudnud omavalitsuspäevade teise etapini – koos OVP ja HOP 2023 deklaratsioonide üleandmisega Riigikogu ja Valitsuse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning TLÜ esindajatele oleme asunud ka deklaratsioonis ühiselt kokku lepitu realiseerimisele. 

„Näiteks oleme koos riigi ja kohalike omavalitsuste ja nende liitude ning ülikoolidega asunud  praktiliselt analüüsima, kuidas deklaratsioonis kirja pandut ellu viia“, ütles Lääne ja rõhutas:“üks võimalus on siin üha olulisemaks muutuv andmepõhine otsustusprotsess ja selles osas on väga suured arenguvõimalused. Ühelt poolt on Riigikantselei koos EL ja OECD esindajatega käivitanud küll asjakohase pilootprojekti, kuid nii riigi aga veel enam kohalike omavalitsuste jaoks on andmete kasutamise poliitika kujundamiseks ning otsuste tegemiseks veel suur arenguruum. Sama kehtib ka näiteks haridusvõrgu kohta“.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas sõnas oma HOP 2023 tervituskõnes pisut väljakutsuvalt, et kõige kindlam edasiviiv jõud peitub inimestes, kes on laisad kuid nutikad. Kohas, kus oleme valmis lahti laskma mõttest, et teeme usinalt kõik tööd nagu eile ja üleeile neid tehti ning laskma “laiskusel” end juhtida nutikamate lahendusteni, mis aitavad senistest päevi täitvatest rutiinsetest tegevustest pääseda, tekib soodne pinnas innovatsioonile ja sootuks uutele võimalustele. Mul on väga hea meel, et omavalitsuspäevad on kujunenud foorumiks, kus saavad kokku sarnase mõttelaadi ja ambitsiooniga inimesed omavalitsustest, ülikoolist ja riigiametitest, kes üheskoos panustavad targema ja võimalusterohkema homse kujundamisse.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg märkis, et traditsioonid ei teki ise, vaid neid loovad inimesed ning realiseerivad erinevad institutsioonid läbi koostöö. Omavalitsuspäeva kui riiklikku tähtpäeva raames ühiskonna arengu jaoks oluliste teemade ühine tõstatamine ning koostöövõrgustiku kaudu lahenduste leidmine on ennast igati õigustanud. Grauberg on seisukohal, et eelnev nõuab aga omakorda teaduspõhise otsustumise  laiemaks levimiseks senisest aktiivsemat ja sisulisemat koostööd mitte ainult riigi ja kohalike omavalitsuste esindajatega, vaid ka ülikoolide vahel ning samuti ülikoolide sees. Heaks näiteks on siinjuures Rae vallas vastu võetud deklaratsioon „Andmepõhine juhtimine – kood eduka kohaliku“, mille raames on saanud uue sisu nii Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Digiteaduste instituudi kui ka Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna koostöö. Koostöö arusaadavalt jätkub ning deklaratsiooni ühine realiseerimine loob selleks väga hea aluse.

Kohtumisel võtsid sõna Riigikogu esimees Lauri Hussar ja teine aseesimees Jüri Ratas, justiitsminister Kalle Laanet, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ja teised riigi, kohalike omavalitsuste ning ülikoolide esindajad. 

Riigikogu konverentsikeskuses järgnes mõttevahetus omavalitsuspäevadest ja nende edasisest arengust. 

EESTI VIII OMAVALITSUSPÄEVA JA HARJUMAA III OMAVALITSUSPÄEVA  DEKLARATSIOONIDE ÜLEANDMISEST JA OMAVALITSUSPÄEVADEST RIIGIKOGUS 

AEG:                         13.11.2023

KOHT:                      Riigikogu: Valge saal, Konverentsikeskus

KAVA:

11.40                        kogunemine Riigikogus

12.00                          VALGE SAAL

12.00 Avasõnad

Aivar Kokk, Riigikogu rahanduskomisjoni liige; kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool

Tervitus

Lauri Hussar, Riigikogu esimees

12.15 Eesti VIII Omavalitsuspäeva ja Harjumaa III Omavalitsuspäeva deklaratsioonide üleandmine Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele

Eesti VIII Omavalitsuspäeva deklaratsiooni üleandmine

Madis Sarik, Rae vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige

Tõnis Kõiv, Rae Vallavolikogu esimees

Aivar Kokk, Riigikogu rahanduskomisjoni liige; kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool 

Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor

Katrin Krause, Harku vallavanem

Erik Sandla, Harku Vallavolikogu esimees

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor

12.30 Sõnavõtud

Toomas Kivimägi, Riigikogu I aseesimees

Jüri Ratas, Riigikogu II aseesimees

Kalle Laanet, justiitsminister

Tiit Riisalo, majandus- ja infotehnoloogiaminister

Neeme Suur, regionaalministri nõunik

Liina Põld, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler

Veikko Luhalaid, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor

Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor

12.55 Ühispildistamine

II OSA

13.00 RIIGIKOGU KONVERENTSIKESKUS

Kohvipaus

13.15 MÕTTEVAHETUS OMAVALITSUSPÄEVADEST 

Moderaatorid: 

Aivar Kokk, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor

Avasõnad

Omavalitsuspäevadest korraldamisest ja tulemustest

Aivar Kokk, Helmen Kütt, Jaak Aab, Sulev Lääne, Tõnis Kõiv, Madis Sarik, Erik Sandla, Katrin Krause, Neeme Suur, Mart Uusjärv, Veikko Luhalaid, Tõnu Viik, Katrin Niglas, Indrek Grauberg, Tiia Õun, Leif Kalev, Innar Liiv, Sulev Mäeltsemees, Andre Sepp, Anna Õuekallas, Tanel Tammela, Rivo Noorkõiv, Ott Kasuri, Aare Kruuser jt

OVP 2023 korraldamisest ja tulemustest Rae vallas

Madis Sarik, Tõnis Kõiv jt 

Senine veebimaterjal (sh viited): https://konverents.rae.ee/omavalitsuspaev/  

HOP 2023 korraldamisest ja tulemustest Harku vallas: 

Katrin Krause, Erik Sandla jt

Senine veebimaterjal (sh viited): https://www.harku.ee/hop23   

Mõttevahetus

14.05 Kavandatavatest Eesti IX Omavalitsuspäevast Võrus ja IV Harjumaa Omavalitsuspäevast Kiilis.

OVP 2024: Võru esindajad

Anti Haugas, Kalvi Kõva, Tiit Toots

14.20 HOP 2024: Kiili esindajad

Aimur Liiva, Marek Vainola, Andre Sepp

14.40   Kohtumise lõpetamine

Eesti VIII Omavalitsuspäeva deklaratsioon

Harjumaa III Omavalitsuspäeva deklaratsioon

Riigikogu pildigalerii

Hussar ja Ratas võtsid vastu omavalitsuspäeva deklaratsiooni digiriigi arendamiseks

Rahvusvahelisel konverentsil räägiti integratsioonist hariduse ja kohalike tegijate kaasamise kaudu

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Eestis koostöös Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tartu Tervituskeskuse, UNHCR-i Põhja- ja Baltimaade esinduse ning Rootsi saatkonnaga Tallinnas korraldasid 24. oktoobril KUMU kunstimuuseumis rahvusvahelise konverentsi “Integratsioon läbi hariduse ja kohalike tegijate kaasamise”.

Konverents keskendus hariduse rollile lõimumisprotsessides kohalikul tasandil ning kogemuste ja praktikate jagamisele Ukraina pagulaste integreerimisest Põhja- ja Baltimaade regioonis. 

Põhja- ja Baltimaade akadeemiliste ringkondade, kohalike omavalitsuste ja riiklike organisatsioonide esindajad tutvustasid sisserände ja lõimumise alaseid teadmisi ja alusandmeid oma koduriigis ja organisatsioonis, millele järgnesid ühisarutelud. Esimese põhisõnavõtu pidas Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Järgnesid ettekanded Rootsist, Soomest, Norrast, Lätist ja Leedust.

Konverents korraldatakse aastateks 2022-2024 käivitatud Põhja- ja Baltimaade projekti FOR-IN raames. Projekti eesmärk on edendada pagulaste ja sisserändajate integratsiooni kohalikul tasandil, luues Põhja- ja Baltimaade piirkonnas riigipõhiseid intersektsionaalseid koostöömudeleid ja piirkondlikke praktikute võrgustikke. 

Harjumaa III Omavalitsuspäeval arutleti hariduse üle

Harjumaa III Omavalitsuspäev (HOP) toimus 20. oktoobril Harku vallas, Tabasalu Hariduslinnakus.  

HOP 2023 teemaks oli Paindlikud lahendused hariduses – võtmeks õpetaja ja haridusvõrk“.

Omavalitsuspäeval olid esinejateks riigi, kohalike omavalitsuste ja nende liitude, teadlaste ja mitmete erinevate valdkondade esindajad. Ettekannetega esinesid näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liidu aseesimees Veikko Luhalaid, Harku vallavanem Katrin Krause, Haridus-ja Teadusministeeriumi asekantsler Liina Põld, Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi jt. HOP-ist osavõtjaid tuli tervitama Riigikogu esimees Lauri Hussar.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud märkis, et kohaliku omavalitsuse üks tegevuse põhivaldkondi on haridus ning tulenevalt eelnevast lepiti kokku ka omavalitsuspäeva teema. „Paraku vajab haridusvõrk korrastamist kõikjal Eestis – seda tingivad nii asustuse muudatused kui ka ressursside ebapiisavus. Eelnevaga haakub ka õpetajate nappus ja nende kvalifikatsiooni temaatika“, ütles Lääne ning jätkas, et omavalitsuspäeva raames püüavad riigi, kohaliku omavalitsuse ja ülikooli esindajad leida osapooltele sobivaid lahendusteid, arvestades seejuures Harjumaa ning eriti Harku valla kogemusi. 

„Väga oluline on seejuures ettevalmistatud deklaratsioon, mis peaks koos jätkutegevustega andma võimalikud suundumused edasiseks tegevuseks. Hea meel on seejuures, et ka kohaliku valitsemise mikrokraadi raames on õppurid alustanud ideekorjet vastamaks päevakajalistele probleemidele haridusvaldkonnas“, rõhutas Lääne. 

,,Koolivõrgu pidamine ja haridusvaldkonna korraldamine on üks omavalitsuse kesksemaid ülesandeid ja väljakutseid. Õpetajate karjäärimudel, järelkasv, palgakorraldus ning targalt läbimõeldud haridusvõrk on kesksed küsimused haridusvaldkonna poliitika kujundamisel“, ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei. 

Kui riik korraldab hariduspoliitikat, mida peavad koolipidajatena ellu viima omavalitsused, tuleb riigil tagada piisavad rahalised vahendid selle rakendamiseks, tuleb tagada finantsautonoomia ja haridusautonoomia. Omavalitsuse rahalise tulubaasi tõstmine riigi poolt looks eeldused ka haridusvõrgu paremaks korraldamiseks ja motiveerituma õpetajate palgakorralduse loomiseks. Harku Omavalitsuspäeva deklaratsiooni saame kindlasti kasutada üleriiklikus liidus ka haridusvaldkonna riigieelarve ettepanekute kujundamisel ja tegemisel keskvalitsusega“, sõnas Trei.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg on seisukohal, et koolivõrgu arendamine ja korrastamine on üks aktuaalsemaid valitsemise teemasid. „Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut peab valdkonnas kaasa rääkimist väga oluliseks ning seda nii teoreetilises kui ka praktilises võtmes. Vajalikuks peetakse koostöövõrgustiku jätkuvat arendamist ülikooli, kohalike omavalitsuste ja riigi esindajate ühistegevuse kaudu,“ rääkis Grauberg.

„Harku omavalitsuspäeval räägitud teemad on meie hariduse valdkonna suurimad väljakutsed: kuidas tagada igale õppijale paindlik ja tema arengupotentsiaali arvestav õpitee, kuidas leida igasse kooli vajalikud õpetajad ja kuidas kujundada paindlikkust toetav ja samas väga tulemuslik koolivõrk“, ütlesTallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi direktor Tiia Õun. „On oluline, et saime teemasid arutada ja võimalike lahendusi kavandada kooli pidajate, riigi esindajate ja ülikoolide koostöös“, lisas Õun.  

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp rõhutas, et kaasaegse ja efektiivse hariduskorralduse jätkusuutlikkuse tagamiseks Harjumaal on väga tähtis kohalike omavalitsuste koostöö. 

Kahe töötoa teemadeks Harjumaa Omavalitsuspäeval olid haridusvõrk ja õpetajad, samuti võeti vastu asjakohane deklaratsioon, mis edastatakse Riigikogule. 

Harjumaa III Omavalitsuspäev oli pühendatud Eesti vabariigi 105. aastapäevale ja toimus Harku Vallavalitsuse, Tallinna Ülikooli, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja MTÜ Polis koostöös.

Järgmisel aastal korraldab Harjumaa IV Omavalitsuspäeva Kiili vald.

Tekst: Raivo Lott

Fotod: Jüri-Andreas Järviste

2023/2024 Õppeaasta kohaliku valitsemise mikrokraadi avakohtumine

29. oktoobril toimus Harjumaa Omavalitsuste Liidu ruumides kohaliku valitsemise mikrokraadi avakohtumine.

Tänavu aasta kohaliku valitsemise mikrokraadi programmi eelkäijaks oli Rae valla ja Tallinna Ülikooli koostöös algatatud kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekt, mille läbinud õppijate tagasiside osutus väga positiivseks.

Sellest lähtuvalt käivitati Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Tallinna Ülikooli koostegevuse tulemusena 2023/2024 õppeaasta kohaliku valitsemise mikrokraadi programm, mille fookuses on kohaliku omavalitsuse inimvara arenduse, omavalitsuste ja nende ühenduste, riigi ning ülikoolide koostöö.

Üheaastase programmi raames tutvutakse muuhulgas kaasaegse kohaliku valitsemise, juhtimise ja kohaliku poliitika kujundamise suundumuste ning juhtorganite meeskondlikkuse ja koostöövõimekuse suurendamise temaatikaga.

Edu algavaks õppeaastaks kõigile osalejatele!

VIII Omavalitsuspäeval Rae vallas arutletakse, kuidas andmepõhine juhtimine viib eduka omavalitsuseni

Eesti VIII Omavalitsuspäev toimub 21.-22. septembril Harjumaal Rae vallas Kindluse Koolis. Selle aasta teemaks on „Andmepõhine juhtimine – kood eduka omavalitsuseni“.

Omavalitsuspäeva näol on tegemist aruteluga, kus kahe päeva vältel esinevad riigi ja omavalitsuste juhid ja spetsialistid, aga ka omavalitsusliitude, ülikoolide ja ettevõtete esindajad.

MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märgib, et Omavalitsuspäeva teema tuleb elust enesest – andmeid on palju, aga nende praktiline kasutamine, sealhulgas poliitika kujundamiseks, ei ole süsteemne. Riigi poolt on asjakohase pilootprojekti tegemine juba alanud. Kohaliku omavalitsuse valdkonnas on palju teha nii andmete endi efektiivseks kasutamiseks kui ka nende poliitika kujundamiseks ning praktilise tegevuse korraldamiseks – paraku on võimekus väga ebaühtlane. Lääne lisas, et koos sisuliste aruteludega on vajalik ka deklaratsioonis toodu praktiline ellu viimine ning see saab toimuda vaid riigi, kohalike omavalitsuste/nende liitude, ülikoolide ning kolmanda sektori koostöös.

Rae vallas toimuval Omavalitsuspäeval arutletakse andmepõhise juhtimise teemadel. Rae vallavanema Madis Sariku sõnul koolitab tark omavalitsus oma ametnikke, loob kvaliteetseid e-teenuseid ja kasutab andmeid: „Omavalitsuse juhtimises ei saa kõike ettevõtlusest üle võtta, kuid tööriist, millega andmeid koguda, võrrelda ja järeldusi teha, on vaja ka omavalitsuse töös. See võiks olla innovatsioon omavalitsuse töös.”

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor on seisukohal, et instituudi ning laiemalt ülikoolide roll on avaliku võimu tegevuse teaduspõhisuse kasvuks järjest suurenenud. Omavalitsuspäevadel on selles protsessis eriline roll, sest koostöövõrgustiku kaudu saab täpsustada nii üha keerukamaks muutuvaid väljakutseid kui ka nende võimalikke lahendusteid. Graubergi sõnul on andmete kasutamisel selles protsessis väga oluline koht ning koostöös Tallinna Ülikooli ning teiste ülikoolidega on astutud suur samm kesksete probleemide määratlemiseks ning koos sellega ka ühiste lahendusteede leidmiseks. Grauberg rõhutas ka Rae valla suurt panust erinevate uute ideede algatamisse ning elluviimisse.

Esimesel päeval toimub kaks töötuba: „Tark omavalitsus – teadmussiire, IKT ja poliitika kujundamine. Väljakutsed ja tuleviku suundumused“ ning „Andmebaaside haakuvus: riik ja kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse andmebaaside sidusus ja kohalike omavalitsuste koostöö, probleemid, ressursi olemasolu“. Lisaks toimuvad teisel päeval töötoad Rae valla ettevõtetes.
Ka selle aasta Omavalitsuspäeval on kavas järgida juba kujunenud Omavalitsuspäevade traditsioone – teemakohased ettekanded, töötoad, paneeldiskussioonid, Aasta Tegu konkursi nominentide väljakuulutamine, Riigikogus esindatud erakonna juhtide debatt ning Omavalitsuspäeva deklaratsiooni vastuvõtmine.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas nimetab heaks traditsiooniks saanud sisukaid ning töiseid omavalitsuspäevi edulooks mitme osapoole koostööst kohalikke kogukondi kõnetavate (tihti põletavate) probleemide käsitlemisel. Kahe sisutiheda päeva ettevalmistamiseks on tööd tehtud enam kui aasta ning kokku on lepitud ka edasistes sammudes, mis aitavad omavalitsuspäeval vastu võetavast deklaratsioonist reaalsete lahendusteni jõuda. „Selle aasta fookuses olev andmepõhisuse teema on mulle isiklikult väga südamelähedane ning mul on väga hea meel, et saame akadeemilise kogukonna poolt teaduspõhiselt panustada targema ja edukama omavalituse kujundamisse“, ütles Niglas.

Päeva korraldajateks on Rae vald, MTÜ Polis, Tallinna Ülikool, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühm, Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Polis Suveseminar 25.08.2023 Kiili Vald

25. augustil, algusega kell 13 toimub Kiili vallas ENIMA TRADE OÜ peahoone saalis
(Kangru tee 17, Vaela küla) traditsiooniline MTÜ POLIS, Tallinna Ülikooli ja partnerite
suveseminar.

Loe Lähemalt siit: https://polismtu.ee/uudised/uus-uudis/mtu-polis-suveseminar-25-08-2023-rohepoore-ideed-ja-tegelikkus/

Täna tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva!

Eesti Vabariik taastati de facto Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest, mis võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. augustil, kell 23.03.

Täna oleme taastatud Eesti Vabariigis elanud 32 aastat. On loomulik elada iseseisvas ja vabas riigis, mis näiteks 50 aastat tagasi tundus ilmvõimatuna. Aga Eesti Vabariigi struktuuride taasloomine algas juba paar aastat enne Eesti Vabariigi taasloomist.

Tollase ENSV ülemnõukogu rresiidiumi juures moodustatud ekspertkomisjoni tollased juhid, Polise liikmed, Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne ja Raivo Vare on meenutanud, et selle komisjoni kaudu käinud omavalitsusstaatuse ja kohaliku haldusjaotuse protsesside ettevalmistamine ja läbiviimine andsid tõuke uue vaba ja demokraatliku riigikorralduse tekkeks alt üles.

Nõnda oldi Eesti Vabariigi taasloomiseks tegelikult valmis ja seepärast on Eesti Vabariik ka eduteel kulgenud.

Soovime kõigile head iseseisvumise taastamise päeva!

Elagu Eesti!

 

 

Mais ja juunis toimunud MTÜ Polis olulistest sündmustest

Juunis toimusid nii MTÜ Polis üldkoosolek kui ka VIII omavalitsuspäeva korralduskomitee koosolek

Üldkoosolekul räägiti

  • Polise möödunud aasta tegevusest ja kinnitati 2022. majandusaasta aruanne.
  • Eesti VIII Omavalitsuspäevast Rae vallas, sh asjakohasest kavast ning deklaratsiooni projektist.
  • Arutati Polise suveseminariga „Rohepööre – idee, soovid ja tegelikkus“ seonduvat. Suveseminar toimub 25. augustil Kiili vallas. Suveseminar on pühendatud Eesti Vabariigi taastamise 32. aastapäevale ning sellega märgitakse ära ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmise 30. aastapäev.
  • Arutati ka III Harjumaa omavalitsuspäevaga seonduvat Harku vallas ning aastalõpu seminariga seonduvat.
  • MTÜ Polise uuteks liikmeteks võeti vastu Liisa Ikla, kes on Tallinna Ülikooli tudeng ja seotud mitmete MTÜ Polis projektidega ning Priit Põldmäe, kes on Kiili abivallavanem.

VIII omavalitsuspäeva korralduskomitee koosolekul arutati:

  • Omavalitsuspäev 2023 toimub 21.-22. septembril Rae vallas Kindluse Koolis (Roheluse tee 4, Järveküla). Arutati päeva sisulist ja tehnilist korraldust. Seekordse OVP 2023 teemaks on “Andmepõhine juhtimine – kood eduka omavalitsuseni”.
  • Täpsustati päevakorra projekti, kavandamisel on töötubade teemad, täiendatakse deklaratsiooni projekti.
  • Kavas on järgida juba kujunenud traditsioone, kuid samaaegselt algatada ka mitmeid uusi ideid. OVP 2023 esinejateks on nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui liitude kui ka ülikoolide, ettevõtete ja teiste valdkonna institutsioonide esindajad.
  • Kava projektis on samuti Riigikogus esindatud erakondade juhtide diskussioon. loomulikult kuulub kavasse ka kultuuriline osa jne.
  • Ettevalmistamisel on OVP 2023 veebileht Rae valla kodulehel.

Esimese õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli 85. sünniaastapäevale pühendatud kollokvium

24. mail toimus õiguskantsleri kantseleis kollokvium, mis oli pühendatud juristi, õppejõu ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese õiguskantsleri ning MTÜ Polis esimese presidendi, professor Eerik-Juhan Truuväli 85. sünniaastapäevale.

Sündmuse „Eerik-Juhan Truuväli – õiglus ja õigus. Kohaliku omavalitsuse õiguskorra areng ja järelevalve“ avasid õiguskantsleri asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel ning Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud.

Tervituseks võttis sõna Riigikogu esimees Lauri Hussar. Esimeses osas „Eerik-Juhan Truuväli õiglus ja õigus“ esinesid teiste seas sõnavõttudega õiguskantsler Ülle Madise, justiitsminister Kalle Laanet, Riigikohtu esimees Villu Kõve (ei viibinud kohapeal, aga sündmuse tarbeks ettevalmistatud tervitus loeti ette), Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees Helmen Kütt, Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas, MTÜ Polis president Sulev Lääne, tuntud juristid ja väljapaistvad ühiskonnategelased Rait Maruste, Paul Varul (ei viibinud kohapeal, aga sündmuse tarbeks ettevalmistatud tervitus loeti ette) jpt.

Teises osas „Kohaliku omavalitsuse õiguskord ja järelevalve“ räägiti kohaliku omavalitsuse aluste seadusest, kohaliku omavalitsuse õigusruumi taasloomisest ning riikluse ja demokraatia taastamisest, samuti põhiseaduse 14. peatükist ning põhiseaduse rakendamisest – kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ettevalmistamisest. Kollokviumi teises osas arutleti veel teemadel haldusreformi esialgsetest tulemustest ja regionaalsest arengust ning pilootprojektidest. Ettekannetega astusid üles Tallinna linnapea, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart, emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees, Tallinna Ülikooli dotsent Peeter Järvelaid, prof. Igor Gräzin jt.

Gaabriel Taavits pidas samuti kollokviumipäeva ja ettekandeid huvitavateks ja kasulikeks. Taavits tegi ettepaneku, et aasta pärast toimuv Eerik-Juhan Truuväli kollokvium võiks toimuda Tartu Ülikoolis.

Sündmuse peakorraldaja Sulev Lääne tänas kõiki ettekandjaid suurepäraste ettekannete eest ning külalisi, kes Eerik-Juhan Truuväli sünniaastapäeva ettevõtmisele kohale tulid, ja teda sellega meeles pidasid ning austasid.

Kollokviumi korraldasid MTÜ Polis, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühm, Tallinna Ülikool, ELVL ja partnerid.

President Arnold Rüütel ja kohalikud omavalitsused

President Arnold Rüütel tähistas 10. mail oma 95. juubelit. Õnnitlejateks olid nii riigijuhid, kohalike omavalitsuse esindajad, teadlased, kolleegid kui ka lähedased. Õnnitlejateks olid ka MTÜ Polis- ja Tallinna Ülikooli esindajad.

MTÜ Polise poolt anti üle auaadress, milles avaldati president Rüütlile tänu erilise panuse eest Eesti riigi taastamisse ja arengusse ning väga sisuka koostöö eest kohalike omavalitsustega. Teadaolevalt omistati president Arnold Rüütlile Tallinna Ülikoolis toimunud kollokviumil 4. mail 2021 MTÜ Polis auliikme staatus.

Juubelil meenutati ka Eesti riikluse ning kohaliku omavalitsuse taasloomist ja arengut ning president Arnold Rüütli rolli selles. MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne tõi esile, et president Arnold Rüütlil on väga oluline roll nii Eesti taasiseseisvumisel kui ka riikluse ja kogukondliku elukorralduse arengu protsessis. President Arnold Rüütel on väga oluliseks pidanud ka teaduspõhist riigijuhtimist ning kohaliku omavalitsuse tegevuses analüütilist lähenemist. Seejuures on ta olnud olulises rollis omavalitsuspäeva ning selle kui riikliku tähtpäeva ellukutsumisel. President Arnold Rüütel on olnud väga aktiivne MTÜ Polis, Tallinna Ülikooli, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma, ELVL ja partnerite korraldatud ettevõtmistel esineja.

Raivo Vare märkis, et koos meenutati neid aegu kui Arnold Rüütli juhitud Ülemnõukogu Presiidium mängis suunavat rolli nii uue valimiskorra väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja realiseerimisel kui ka haldusreformi läbiviimisel. Just ÜNP juures moodustatud ekspertkomisjoni tollased juhid, Polise liikmed Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne ja Raivo Vare rõhutasid, et selle komisjoni kaudu käinud omavalitsusstaatuse ja kohaliku haldusjaotuse protsesside ettevalmistamine ja läbiviimine andsid tõuke uue vaba ja demokraatliku riigikorralduse tekkeks alt üles, mis mõneti tuletas meelde ka esimese Eesti Vabariigi rakendumise ajalugu perioodil 1917-1919. Seejuures on võimatu ülehinnata Arnold Rüütli rolli meie omariikluse taastamises igas mõttes.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun on seisukohal, et võimatu on president Arnold Rüütli rolli Eesti riikluse taastamisel ning arendamisel üle hinnata. Samuti on imetlusväärne tema oskus inimestega suhelda ning aktiivne eluhoiak – seda nii ettekannetes, tervitustes kui ka vahetus suhtluses. Seega on täiesti loomulik, et ka näiteks omavalitsuspäevade „pildigaleriides“ on kõige enam just temaga soovitud ühispildile jääda.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg on veendunud, et president Arnold Rüütel on riigijuhina ja ühiskonnategelasena püüdnud juhinduda teaduspõhisest maailmapildist, kandnud endas nii Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu ajaloolist vaatenurka kui ka rõhutanud üha keerukamaks muutuva maailma väljakutsete lahendamiseks olulist tuleviku visiooni vajalikkust..

Eriline oli tema osa samuti kohaliku omavalitsuse süsteemi taastamise käigus, kusjuures kõik vallad, linnad ja alevid said omavalitsusliku staatuse tema allkirja kandva tunnistusega. Aluseks oli seejuures asjakohase ekspertkomisjoni otsus (toimis algselt Ülemnõukogu Presiidiumi, pärast Riigikogu valimisi aga vabariigi valitsuse juures). Õnnitlejateks olidki ekspertkomisjoni esimees emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees ning esimehe asetäitjad Sulev Lääne ja Raivo Vare.

Homme tähistame Võidupüha, Võnnu lahingu võidupäeva, võitu Landeswheri üle

Loomulikult on sel võidul laiem mõõde, see võit ja võidupüha räägivad sellest, et ilma võitluseta ja vapruseta vabadust ei saabu. Just olulisim ongi see, kuidas on hoitud selle päeva sügavamat mõtet, hoitud mälestust Vabadussõjast ja meie esiisade poolt toodud ohvritest.

Traditsioonide alalhoidmises ongi sügavam mõte. Seda mõtet kannab ka Vabadussõjas langenud Viljandimaa võitlejatele püstitatud taastatud ausammas Viljandis, mis avatakse Võidupüha hommikul kell 9.

Skulptuurid ausambal valmistasid Amandus Adamsoni originaalkujudest tehtud fotode järgi skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka.

Head Võidupüha meile kõigile!

Ilusat Jaanipäeva!

Elagu, Eesti!

 

 

EDGAR SAVISAAR JA KOHALIK VALITSEMINE

Sügav kaastunne Edgar Savisaare lähedastele.

Edgar Savisaar väärib tunnustust nii Eesti riikluse taastamisse aktiivse panustajana kui ka selle kohaliku omavalitsuse süsteemi tegevuses pikaajalise osalejana.

Kohaliku omavalitsuse erilist kohta meie omariikluse saavutamisel ja taastamises on esile toodud Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes:„Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja arengus on kohalikul omavalitsusel olnud ja on täita väga oluline roll. … Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele. Seega sai riik toimiva kohaliku omavalitsuse näol juba iseseisvuse kehtestamisest alates endale tõhusa toe ühiskonnaelu demokraatlikul korraldamisel. … 1980. aastate lõpus alanud kohaliku omavalitsuse taasloomine andis olulise panuse taastatava Eesti omariikluse demokraatliku aluse kujundamisse…”.

Edgar Savisaare eesmärk oli 90´aastate alguses riigi (tõsi küll, juriidiliselt veel mitte taastatud riigi) kesktasandi, regionaalse tasandi (maakondade ja ringkondade) ning kohaliku tasandi (valdade ja linnade, kuni 1992. aastani ka alevite) omavahelise sidususe arendamine. Esmakordselt võeti meil kasutusele regionaalpoliitika mõiste ning üle poole sajandi hakati rääkima kohalikust omavalitsusest.

Edgar Savisaare Valitsuse programmis 16. maist 1990 olid eraldi punktid 4.2. Omavalitsussüsteemi loomine, haldusreform ja 4.3. Regionaalpoliitika.
Aktuaalselt kõlab ka tänapäeval Regionaalpoliitika punktis märgitu, et „Valitsuse eesmärgiks on kõikide Eesti piirkondade tasakaalustatud areng, arvestades seejuures nende väljakujunenud seisundit ning ajaloolist ja looduslikku omapära. Selle saavutamise üheks peavahendiks on riiklik regionaalpoliitika, mis põhineb väljatöötataval vastavasisulisel ühtsel metodoloogial. Kavandatakse abinõude kompleks Kagu-Eesti, Kirde-Eesti, saarte ja teistes piirkondades tekkinud disproportsioonide kõrvaldamiseks.  ..“

Haldusreformi punktis märgiti, et „Haldusreformi tulemusena peab välja kujunema riigivõimust lahutatud, Eesti seadusandluse raames ja sellega fikseeritud ainukompetentsiga kohalikest huvidest lähtuv omavalitsussüsteem, mis tugineb kohalike elanike laialdasel osalemisel igapäevase eluoluga seotud küsimuste lahendamisel. …“

Mõisted „regionaalpoliitika“ ja „kohalik omavalitsus“ olid toodud 1989. aasta 18. mail Ülemnõukogus vastu võetud seaduses Eesti NSV isemajandamise alused (ÜN ja VT, 1989, 18, 223). Samal päeval kiitis Ülemnõukogu oma otsusega heaks Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsiooni ja selle alusel välja töötatud NSV Liidu seaduse projekti «Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule isemajandamisele (majanduslikule iseseisvusele)» ning kohustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esitama see Eesti NSV seadusandliku algatusena NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressile (ÜN ja VT, 1989, 18, 224).

Veel mõned tegevused Edgar Savisaare Valitsuse ajast:
22. juunil 1990. aastal võttis E. Savisaare Valitsus vastu määruse nr. 129 „Esmatasandi omavalitsusliku haldussüsteemi loomise kohta“
11. veebruaril 1991. aastal moodustas E. Savisaare Valitsus Haldusreformi Komitee.
14. märtsil 1991. aastal võttis E. Savisaare Valitsus vastu määruse nr 54 „Vabariigi territooriumi regionaalpoliitilise jaotuse ja regionaalsete maksusoodustuste ning nende andmise korra kohta“ ning „aastatel 1991-92 kehtivad taandarenguga piirkondades regionaalsed maksusoodustused uutele ettevõtetele tulumaksu osas.“

1990. aastate keskpaigast oli E. Savisaare poliitiline tegevus seotud peaasjalikult Tallinna linnaga (jättes siinkohal kõrvale tema tegevuse siseministrina ja majandusministrina).
Edgar Savisaar valiti Tallinna Linnavolikogu esimeheks 14. novembril 1996. Ta oli sellel ametikohal kuni järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni 1999. aasta oktoobris. Ühe näitena E. Savisaare selle perioodi tegevusest märgime, et  4. septembril 1997 otsustas Tallinna Linnavolikogu moodustada ajutise töörühma kohalikku omavalitsust puudutavate eelnõude läbitöötamiseks, mille esimeheks kinnitati E. Savisaar. Töörühm koostas Tallinna juhtimise teesid ning linnavolikogu otsustas esitada need Siseministeeriumile arvestamiseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisel.

Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2001. aasta istungil valiti E. Savisaar Tallinna linnapeaks. Peale kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi valiti uuesti Tallinna linnapeaks 01. novembril 2002. aastal.

Siinkohal üksnes mõned märksõnad E. Savisaare järgnevast Tallinna linnapeana tööperioodist:
21. märtsil 2002 otsustas linnavolikogu tähistada 15. maid 2002 Tallinna päevana (meenutagem, et 1248. aasta 15. mail oli Tallinn saanud Lübecki õiguse) ning kutsuda sel päeval kokku Tallinna Aukodanike Kogu, mille liikmeteks lugeda Tallinna teenetemärgi ja vapimärgi saanud isikud.
2002. aasta aprillis algatati E. Savisaare initsiatiivil Tallinna elamuehitusprogramm „5000 eluaset Tallinnasse“, et leevendada sundüürnike eluaseme raskusi.

2. mail 2002 otsustas Tallinna Linnavolikogu rajada Vabaduse väljakule Vabaduse kell ja avada see 20. augustil 2003
16. mail 2002 kinnitas Tallinna Linnavolikogu linnaelanike küsitluse läbiviimise korra.

5. aprillil 2007. aastal  valiti E. Savisaar linnavolikogu istungil uuesti Tallinna linnapeaks.
12. juunil 2008 kinnitas linnavolikogu Tallinna teise elamuehitusprogrammi, mis keskendus linnale vajalikele töötajatele ja noortele peredele eluasemete üürimise võimaluste tagamisele.

Elamuehitusprogrammiga arvestati Tallinna linnale vajalike töötajatena Tallinna linnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajaid ning doktorante; hoolekandeasutuste töötajaid; muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajaid; Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajaid; linnas asuvates tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavaid õdesid, ämmaemandaid, hooldajaid ja põetajaid; linna teenindavaid politseiametnikke ja päästeteenistujaid.

Lisaks eluasemeprogrammidele võib tuua arvukalt näiteid E. Savisaare tegevusest sotsiaalselt vähemkindlustatud elanike toetamisel. Kõigest üks näide – 6. märtsil 2003 otsustas Tallinna Linnavolikogu hüvitada maamaksu tõusu pensionäridele.
Majandusliku surutise perioodil kinnitas Tallinna Linnavolikogu 16. aprillil 2009. aastal linnavalitsuse ettepanekul abipaketi linnaelanikele ja ettevõtjatele aastaiks 2009-2010 ning samalaadne teine abipakett aastaiks 2011-2012 kinnitati 2. detsembril 2010. aastal.
12. novembri 2009 Tallinna Linnavolikogu istungil valiti Tallinna linnapeaks taas E. Savisaar, kes valiti tagasi ka 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järgselt ning töötas Tallinna linnapeana kuni 30. septembrini 2016.
Edgar Savisaare tegevus oli vaatamata vastuolulisusele ja probleemidele mitmekülgne – lisaks poliitikale ka teaduse, kirjanduse, spordijuhtimise jm valdkondades.

Eesti poliitikute, laiemalt riigi ja kohalike omavalitsuste valdkonnas töötanud inimeste tegevus vajaks senisest suuremat tähelepanu ning analüüsi. Kahjuks jõuame selleni paljudel juhtudel peale inimeste lahkumist …

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MTÜ POLIS JUHATUSE
AVALDUS UKRAINA VABADUSE TOETUSEKS

MTÜ Polis toetab Ukraina riigi ja rahva õigust ise oma elu korraldada. Toetame kõigi demokraatlike riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohti, et vajalik on koheselt lõpetada agressioon Ukrainas ning asuda diplomaatiliste lahenduste otsimisele. Oleme seisukohal, et agressor peab kompenseerima sõjaga põhjustatud kulud.

Eriti tähtsaks peame Riigikogu 23. veebruari 2022. aasta avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, sealjuures: „Riigikogu mõistab hukka ÜRO aluspõhimõtete rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt. Jõuga ähvardades rikub Venemaa Föderatsioon jõhkralt Ukraina suveräänsust ja lõhub jõudu kasutades tema territoriaalset terviklikkust. Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni tegevuse, mis rikub kõiki 1975. aasta Helsingi lõppaktiga kehtestatud riikidevahelise suhtluse põhimõtteid“.

 Eesti ajalooline kogemus, seal hulgas vabanemine totalitaarsest võimust koos vaba ühiskonna ülesehitamisega on üheks heaks näiteks rahva tahte arvestamisega. Oma kogemusele tuginedes saame öelda, et demokraatlik riiklus algab rohujuuretasandilt kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsuste tugevustest. Kutsume Eesti riigi ning kohaliku omavalitsuse, õppeasutuste, kodanikuühenduste ja teiste institutsioonide esindajaid ning üksikisikuid avaldama avalikult toetust Ukraina riigi ja rahva õigusele vabadusele ja omariiklusele ning selle vastu suunatud agressiooni lõpetamisele.

Peame praeguses kriisiolukorras eriti oluliseks keskenduda õigusriigile kohaselt riikluse kindlustamisele ja arendamisele Eesti riigi institutsioonide poolt ja ühiskonnas laiemalt.  Heaks koostöö näiteks on ka eelviidatud 23. veebruari 2022. aasta Riigikogu avalduse ettevalmistamine ning heakskiitmine.

Vabadus on eriline väärtus, mille kaotust tunnevad valusalt rahvad, kellelt on see ära võetud. Hoiame maailma sellisena, et rahvusvaheline õigus oleks võrdselt kehtiv kõigile rahvastele ja riikidele. Peame väga oluliseks, et kõik demokraatiat ja vabadust austavad riigid seisaks vaba Ukraina kõrval ja toetaks tema iseseisvust!

Elagu Ukraina!
Слава Україні!

  1. 2 veebruaril 2022. aastal

MTÜ Polis juhatus

ukraine, flag, circle-1524617.jpg

Tulemas Foorum Zoomis

8.03.2021 kell 15.00 algab zoomis foorum teemal “Kohalik omavalitsus Eesti riikluse taastamise ja arengu teel – 30 aastat.”

Omavalitsuspa╠łev2017-3720

Foorumi 08.03.2021 kava

1_1_48366442

Kohalik omavalitsus Eesti riikluse taastamise ja arengu teel – 30 aastat

FOORUM Zoomis, 8.03.2021
Pühendatud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale, märgitakse Eerik-Juhan Truuväli 83. sünnipäev

Elva_vallamaja

Kuidas seljatada tuleviku väljakutseid?

Marika Saar, Elva abivallavanem;
Eesti Linnade ja Valdade Liidu, kultuuri ja spordi töörühma juht peab oluliseks mineviku mäletamist ja sellest õppimist, kuid rohkem paeluvad mind teemad, kuidas edasi?

Tallinna Ülikooli riigiteaduse tudengite seminarist aines kohalik valitsemine

Neljapäeval, 15. aprillil kogunesid Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudengid veebivahendusel mitmete omavalitsusvaldkonna spetsialistidega, et üheskoos kohaliku valitsemise murekohti lahata. Ettekandele tuli viis üliõpilaste seminaritööd.