VIII Omavalitsuspäeval Rae vallas arutletakse, kuidas andmepõhine juhtimine viib eduka omavalitsuseni
Eesti VIII Omavalitsuspäev toimub 21.-22. septembril Harjumaal Rae vallas Kindluse Koolis. Selle aasta teemaks on „Andmepõhine juhtimine – kood eduka omavalitsuseni“.
Omavalitsuspäeva näol on tegemist aruteluga, kus kahe päeva vältel esinevad riigi ja omavalitsuste juhid ja spetsialistid, aga ka omavalitsusliitude, ülikoolide ja ettevõtete esindajad.
MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märgib, et Omavalitsuspäeva teema tuleb elust enesest – andmeid on palju, aga nende praktiline kasutamine, sealhulgas poliitika kujundamiseks, ei ole süsteemne. Riigi poolt on asjakohase pilootprojekti tegemine juba alanud. Kohaliku omavalitsuse valdkonnas on palju teha nii andmete endi efektiivseks kasutamiseks kui ka nende poliitika kujundamiseks ning praktilise tegevuse korraldamiseks – paraku on võimekus väga ebaühtlane. Lääne lisas, et koos sisuliste aruteludega on vajalik ka deklaratsioonis toodu praktiline ellu viimine ning see saab toimuda vaid riigi, kohalike omavalitsuste/nende liitude, ülikoolide ning kolmanda sektori koostöös.
Rae vallas toimuval Omavalitsuspäeval arutletakse andmepõhise juhtimise teemadel. Rae vallavanema Madis Sariku sõnul koolitab tark omavalitsus oma ametnikke, loob kvaliteetseid e-teenuseid ja kasutab andmeid: „Omavalitsuse juhtimises ei saa kõike ettevõtlusest üle võtta, kuid tööriist, millega andmeid koguda, võrrelda ja järeldusi teha, on vaja ka omavalitsuse töös. See võiks olla innovatsioon omavalitsuse töös.”
Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor on seisukohal, et instituudi ning laiemalt ülikoolide roll on avaliku võimu tegevuse teaduspõhisuse kasvuks järjest suurenenud. Omavalitsuspäevadel on selles protsessis eriline roll, sest koostöövõrgustiku kaudu saab täpsustada nii üha keerukamaks muutuvaid väljakutseid kui ka nende võimalikke lahendusteid. Graubergi sõnul on andmete kasutamisel selles protsessis väga oluline koht ning koostöös Tallinna Ülikooli ning teiste ülikoolidega on astutud suur samm kesksete probleemide määratlemiseks ning koos sellega ka ühiste lahendusteede leidmiseks. Grauberg rõhutas ka Rae valla suurt panust erinevate uute ideede algatamisse ning elluviimisse.
Esimesel päeval toimub kaks töötuba: „Tark omavalitsus – teadmussiire, IKT ja poliitika kujundamine. Väljakutsed ja tuleviku suundumused“ ning „Andmebaaside haakuvus: riik ja kohalik omavalitsus, kohaliku omavalitsuse andmebaaside sidusus ja kohalike omavalitsuste koostöö, probleemid, ressursi olemasolu“. Lisaks toimuvad teisel päeval töötoad Rae valla ettevõtetes.
Ka selle aasta Omavalitsuspäeval on kavas järgida juba kujunenud Omavalitsuspäevade traditsioone – teemakohased ettekanded, töötoad, paneeldiskussioonid, Aasta Tegu konkursi nominentide väljakuulutamine, Riigikogus esindatud erakonna juhtide debatt ning Omavalitsuspäeva deklaratsiooni vastuvõtmine.
Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas nimetab heaks traditsiooniks saanud sisukaid ning töiseid omavalitsuspäevi edulooks mitme osapoole koostööst kohalikke kogukondi kõnetavate (tihti põletavate) probleemide käsitlemisel. Kahe sisutiheda päeva ettevalmistamiseks on tööd tehtud enam kui aasta ning kokku on lepitud ka edasistes sammudes, mis aitavad omavalitsuspäeval vastu võetavast deklaratsioonist reaalsete lahendusteni jõuda. „Selle aasta fookuses olev andmepõhisuse teema on mulle isiklikult väga südamelähedane ning mul on väga hea meel, et saame akadeemilise kogukonna poolt teaduspõhiselt panustada targema ja edukama omavalituse kujundamisse“, ütles Niglas.
Päeva korraldajateks on Rae vald, MTÜ Polis, Tallinna Ülikool, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühm, Eesti Linnade ja Valdade Liit
MTÜ Polis Suveseminar 25.08.2023 Kiili Vald
25. augustil, algusega kell 13 toimub Kiili vallas ENIMA TRADE OÜ peahoone saalis
(Kangru tee 17, Vaela küla) traditsiooniline MTÜ POLIS, Tallinna Ülikooli ja partnerite
suveseminar.
Loe Lähemalt siit: https://polismtu.ee/uudised/uus-uudis/mtu-polis-suveseminar-25-08-2023-rohepoore-ideed-ja-tegelikkus/
Täna tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva!
Eesti Vabariik taastati de facto Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest, mis võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. augustil, kell 23.03.
Täna oleme taastatud Eesti Vabariigis elanud 32 aastat. On loomulik elada iseseisvas ja vabas riigis, mis näiteks 50 aastat tagasi tundus ilmvõimatuna. Aga Eesti Vabariigi struktuuride taasloomine algas juba paar aastat enne Eesti Vabariigi taasloomist.
Tollase ENSV ülemnõukogu rresiidiumi juures moodustatud ekspertkomisjoni tollased juhid, Polise liikmed, Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne ja Raivo Vare on meenutanud, et selle komisjoni kaudu käinud omavalitsusstaatuse ja kohaliku haldusjaotuse protsesside ettevalmistamine ja läbiviimine andsid tõuke uue vaba ja demokraatliku riigikorralduse tekkeks alt üles.
Nõnda oldi Eesti Vabariigi taasloomiseks tegelikult valmis ja seepärast on Eesti Vabariik ka eduteel kulgenud.
Soovime kõigile head iseseisvumise taastamise päeva!
Elagu Eesti!
Mais ja juunis toimunud MTÜ Polis olulistest sündmustest
Juunis toimusid nii MTÜ Polis üldkoosolek kui ka VIII omavalitsuspäeva korralduskomitee koosolek
Üldkoosolekul räägiti
- Polise möödunud aasta tegevusest ja kinnitati 2022. majandusaasta aruanne.
- Eesti VIII Omavalitsuspäevast Rae vallas, sh asjakohasest kavast ning deklaratsiooni projektist.
- Arutati Polise suveseminariga „Rohepööre – idee, soovid ja tegelikkus“ seonduvat. Suveseminar toimub 25. augustil Kiili vallas. Suveseminar on pühendatud Eesti Vabariigi taastamise 32. aastapäevale ning sellega märgitakse ära ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmise 30. aastapäev.
- Arutati ka III Harjumaa omavalitsuspäevaga seonduvat Harku vallas ning aastalõpu seminariga seonduvat.
- MTÜ Polise uuteks liikmeteks võeti vastu Liisa Ikla, kes on Tallinna Ülikooli tudeng ja seotud mitmete MTÜ Polis projektidega ning Priit Põldmäe, kes on Kiili abivallavanem.
VIII omavalitsuspäeva korralduskomitee koosolekul arutati:
- Omavalitsuspäev 2023 toimub 21.-22. septembril Rae vallas Kindluse Koolis (Roheluse tee 4, Järveküla). Arutati päeva sisulist ja tehnilist korraldust. Seekordse OVP 2023 teemaks on “Andmepõhine juhtimine – kood eduka omavalitsuseni”.
- Täpsustati päevakorra projekti, kavandamisel on töötubade teemad, täiendatakse deklaratsiooni projekti.
- Kavas on järgida juba kujunenud traditsioone, kuid samaaegselt algatada ka mitmeid uusi ideid. OVP 2023 esinejateks on nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui liitude kui ka ülikoolide, ettevõtete ja teiste valdkonna institutsioonide esindajad.
- Kava projektis on samuti Riigikogus esindatud erakondade juhtide diskussioon. loomulikult kuulub kavasse ka kultuuriline osa jne.
- Ettevalmistamisel on OVP 2023 veebileht Rae valla kodulehel.
Esimese õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli 85. sünniaastapäevale pühendatud kollokvium
24. mail toimus õiguskantsleri kantseleis kollokvium, mis oli pühendatud juristi, õppejõu ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese õiguskantsleri ning MTÜ Polis esimese presidendi, professor Eerik-Juhan Truuväli 85. sünniaastapäevale.
Sündmuse „Eerik-Juhan Truuväli – õiglus ja õigus. Kohaliku omavalitsuse õiguskorra areng ja järelevalve“ avasid õiguskantsleri asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel ning Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud.
Tervituseks võttis sõna Riigikogu esimees Lauri Hussar. Esimeses osas „Eerik-Juhan Truuväli õiglus ja õigus“ esinesid teiste seas sõnavõttudega õiguskantsler Ülle Madise, justiitsminister Kalle Laanet, Riigikohtu esimees Villu Kõve (ei viibinud kohapeal, aga sündmuse tarbeks ettevalmistatud tervitus loeti ette), Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees Helmen Kütt, Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas, MTÜ Polis president Sulev Lääne, tuntud juristid ja väljapaistvad ühiskonnategelased Rait Maruste, Paul Varul (ei viibinud kohapeal, aga sündmuse tarbeks ettevalmistatud tervitus loeti ette) jpt.
Teises osas „Kohaliku omavalitsuse õiguskord ja järelevalve“ räägiti kohaliku omavalitsuse aluste seadusest, kohaliku omavalitsuse õigusruumi taasloomisest ning riikluse ja demokraatia taastamisest, samuti põhiseaduse 14. peatükist ning põhiseaduse rakendamisest – kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ettevalmistamisest. Kollokviumi teises osas arutleti veel teemadel haldusreformi esialgsetest tulemustest ja regionaalsest arengust ning pilootprojektidest. Ettekannetega astusid üles Tallinna linnapea, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart, emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees, Tallinna Ülikooli dotsent Peeter Järvelaid, prof. Igor Gräzin jt.
Gaabriel Taavits pidas samuti kollokviumipäeva ja ettekandeid huvitavateks ja kasulikeks. Taavits tegi ettepaneku, et aasta pärast toimuv Eerik-Juhan Truuväli kollokvium võiks toimuda Tartu Ülikoolis.
Sündmuse peakorraldaja Sulev Lääne tänas kõiki ettekandjaid suurepäraste ettekannete eest ning külalisi, kes Eerik-Juhan Truuväli sünniaastapäeva ettevõtmisele kohale tulid, ja teda sellega meeles pidasid ning austasid.
Kollokviumi korraldasid MTÜ Polis, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühm, Tallinna Ülikool, ELVL ja partnerid.
President Arnold Rüütel ja kohalikud omavalitsused
President Arnold Rüütel tähistas 10. mail oma 95. juubelit. Õnnitlejateks olid nii riigijuhid, kohalike omavalitsuse esindajad, teadlased, kolleegid kui ka lähedased. Õnnitlejateks olid ka MTÜ Polis- ja Tallinna Ülikooli esindajad.
MTÜ Polise poolt anti üle auaadress, milles avaldati president Rüütlile tänu erilise panuse eest Eesti riigi taastamisse ja arengusse ning väga sisuka koostöö eest kohalike omavalitsustega. Teadaolevalt omistati president Arnold Rüütlile Tallinna Ülikoolis toimunud kollokviumil 4. mail 2021 MTÜ Polis auliikme staatus.
Juubelil meenutati ka Eesti riikluse ning kohaliku omavalitsuse taasloomist ja arengut ning president Arnold Rüütli rolli selles. MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne tõi esile, et president Arnold Rüütlil on väga oluline roll nii Eesti taasiseseisvumisel kui ka riikluse ja kogukondliku elukorralduse arengu protsessis. President Arnold Rüütel on väga oluliseks pidanud ka teaduspõhist riigijuhtimist ning kohaliku omavalitsuse tegevuses analüütilist lähenemist. Seejuures on ta olnud olulises rollis omavalitsuspäeva ning selle kui riikliku tähtpäeva ellukutsumisel. President Arnold Rüütel on olnud väga aktiivne MTÜ Polis, Tallinna Ülikooli, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma, ELVL ja partnerite korraldatud ettevõtmistel esineja.
Raivo Vare märkis, et koos meenutati neid aegu kui Arnold Rüütli juhitud Ülemnõukogu Presiidium mängis suunavat rolli nii uue valimiskorra väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja realiseerimisel kui ka haldusreformi läbiviimisel. Just ÜNP juures moodustatud ekspertkomisjoni tollased juhid, Polise liikmed Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne ja Raivo Vare rõhutasid, et selle komisjoni kaudu käinud omavalitsusstaatuse ja kohaliku haldusjaotuse protsesside ettevalmistamine ja läbiviimine andsid tõuke uue vaba ja demokraatliku riigikorralduse tekkeks alt üles, mis mõneti tuletas meelde ka esimese Eesti Vabariigi rakendumise ajalugu perioodil 1917-1919. Seejuures on võimatu ülehinnata Arnold Rüütli rolli meie omariikluse taastamises igas mõttes.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun on seisukohal, et võimatu on president Arnold Rüütli rolli Eesti riikluse taastamisel ning arendamisel üle hinnata. Samuti on imetlusväärne tema oskus inimestega suhelda ning aktiivne eluhoiak – seda nii ettekannetes, tervitustes kui ka vahetus suhtluses. Seega on täiesti loomulik, et ka näiteks omavalitsuspäevade „pildigaleriides“ on kõige enam just temaga soovitud ühispildile jääda.
Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg on veendunud, et president Arnold Rüütel on riigijuhina ja ühiskonnategelasena püüdnud juhinduda teaduspõhisest maailmapildist, kandnud endas nii Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu ajaloolist vaatenurka kui ka rõhutanud üha keerukamaks muutuva maailma väljakutsete lahendamiseks olulist tuleviku visiooni vajalikkust..
Eriline oli tema osa samuti kohaliku omavalitsuse süsteemi taastamise käigus, kusjuures kõik vallad, linnad ja alevid said omavalitsusliku staatuse tema allkirja kandva tunnistusega. Aluseks oli seejuures asjakohase ekspertkomisjoni otsus (toimis algselt Ülemnõukogu Presiidiumi, pärast Riigikogu valimisi aga vabariigi valitsuse juures). Õnnitlejateks olidki ekspertkomisjoni esimees emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees ning esimehe asetäitjad Sulev Lääne ja Raivo Vare.
Homme tähistame Võidupüha, Võnnu lahingu võidupäeva, võitu Landeswheri üle
Loomulikult on sel võidul laiem mõõde, see võit ja võidupüha räägivad sellest, et ilma võitluseta ja vapruseta vabadust ei saabu. Just olulisim ongi see, kuidas on hoitud selle päeva sügavamat mõtet, hoitud mälestust Vabadussõjast ja meie esiisade poolt toodud ohvritest.
Traditsioonide alalhoidmises ongi sügavam mõte. Seda mõtet kannab ka Vabadussõjas langenud Viljandimaa võitlejatele püstitatud taastatud ausammas Viljandis, mis avatakse Võidupüha hommikul kell 9.
Skulptuurid ausambal valmistasid Amandus Adamsoni originaalkujudest tehtud fotode järgi skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka.
Head Võidupüha meile kõigile!
Ilusat Jaanipäeva!
Elagu, Eesti!
EDGAR SAVISAAR JA KOHALIK VALITSEMINE
Sügav kaastunne Edgar Savisaare lähedastele.
Edgar Savisaar väärib tunnustust nii Eesti riikluse taastamisse aktiivse panustajana kui ka selle kohaliku omavalitsuse süsteemi tegevuses pikaajalise osalejana.
Kohaliku omavalitsuse erilist kohta meie omariikluse saavutamisel ja taastamises on esile toodud Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes:„Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja arengus on kohalikul omavalitsusel olnud ja on täita väga oluline roll. … Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele. Seega sai riik toimiva kohaliku omavalitsuse näol juba iseseisvuse kehtestamisest alates endale tõhusa toe ühiskonnaelu demokraatlikul korraldamisel. … 1980. aastate lõpus alanud kohaliku omavalitsuse taasloomine andis olulise panuse taastatava Eesti omariikluse demokraatliku aluse kujundamisse…”.
Edgar Savisaare eesmärk oli 90´aastate alguses riigi (tõsi küll, juriidiliselt veel mitte taastatud riigi) kesktasandi, regionaalse tasandi (maakondade ja ringkondade) ning kohaliku tasandi (valdade ja linnade, kuni 1992. aastani ka alevite) omavahelise sidususe arendamine. Esmakordselt võeti meil kasutusele regionaalpoliitika mõiste ning üle poole sajandi hakati rääkima kohalikust omavalitsusest.
Edgar Savisaare Valitsuse programmis 16. maist 1990 olid eraldi punktid 4.2. Omavalitsussüsteemi loomine, haldusreform ja 4.3. Regionaalpoliitika.
Aktuaalselt kõlab ka tänapäeval Regionaalpoliitika punktis märgitu, et „Valitsuse eesmärgiks on kõikide Eesti piirkondade tasakaalustatud areng, arvestades seejuures nende väljakujunenud seisundit ning ajaloolist ja looduslikku omapära. Selle saavutamise üheks peavahendiks on riiklik regionaalpoliitika, mis põhineb väljatöötataval vastavasisulisel ühtsel metodoloogial. Kavandatakse abinõude kompleks Kagu-Eesti, Kirde-Eesti, saarte ja teistes piirkondades tekkinud disproportsioonide kõrvaldamiseks. ..“
Haldusreformi punktis märgiti, et „Haldusreformi tulemusena peab välja kujunema riigivõimust lahutatud, Eesti seadusandluse raames ja sellega fikseeritud ainukompetentsiga kohalikest huvidest lähtuv omavalitsussüsteem, mis tugineb kohalike elanike laialdasel osalemisel igapäevase eluoluga seotud küsimuste lahendamisel. …“
Mõisted „regionaalpoliitika“ ja „kohalik omavalitsus“ olid toodud 1989. aasta 18. mail Ülemnõukogus vastu võetud seaduses Eesti NSV isemajandamise alused (ÜN ja VT, 1989, 18, 223). Samal päeval kiitis Ülemnõukogu oma otsusega heaks Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsiooni ja selle alusel välja töötatud NSV Liidu seaduse projekti «Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule isemajandamisele (majanduslikule iseseisvusele)» ning kohustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esitama see Eesti NSV seadusandliku algatusena NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressile (ÜN ja VT, 1989, 18, 224).
Veel mõned tegevused Edgar Savisaare Valitsuse ajast:
22. juunil 1990. aastal võttis E. Savisaare Valitsus vastu määruse nr. 129 „Esmatasandi omavalitsusliku haldussüsteemi loomise kohta“
11. veebruaril 1991. aastal moodustas E. Savisaare Valitsus Haldusreformi Komitee.
14. märtsil 1991. aastal võttis E. Savisaare Valitsus vastu määruse nr 54 „Vabariigi territooriumi regionaalpoliitilise jaotuse ja regionaalsete maksusoodustuste ning nende andmise korra kohta“ ning „aastatel 1991-92 kehtivad taandarenguga piirkondades regionaalsed maksusoodustused uutele ettevõtetele tulumaksu osas.“
1990. aastate keskpaigast oli E. Savisaare poliitiline tegevus seotud peaasjalikult Tallinna linnaga (jättes siinkohal kõrvale tema tegevuse siseministrina ja majandusministrina).
Edgar Savisaar valiti Tallinna Linnavolikogu esimeheks 14. novembril 1996. Ta oli sellel ametikohal kuni järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni 1999. aasta oktoobris. Ühe näitena E. Savisaare selle perioodi tegevusest märgime, et 4. septembril 1997 otsustas Tallinna Linnavolikogu moodustada ajutise töörühma kohalikku omavalitsust puudutavate eelnõude läbitöötamiseks, mille esimeheks kinnitati E. Savisaar. Töörühm koostas Tallinna juhtimise teesid ning linnavolikogu otsustas esitada need Siseministeeriumile arvestamiseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisel.
Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2001. aasta istungil valiti E. Savisaar Tallinna linnapeaks. Peale kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi valiti uuesti Tallinna linnapeaks 01. novembril 2002. aastal.
Siinkohal üksnes mõned märksõnad E. Savisaare järgnevast Tallinna linnapeana tööperioodist:
21. märtsil 2002 otsustas linnavolikogu tähistada 15. maid 2002 Tallinna päevana (meenutagem, et 1248. aasta 15. mail oli Tallinn saanud Lübecki õiguse) ning kutsuda sel päeval kokku Tallinna Aukodanike Kogu, mille liikmeteks lugeda Tallinna teenetemärgi ja vapimärgi saanud isikud.
2002. aasta aprillis algatati E. Savisaare initsiatiivil Tallinna elamuehitusprogramm „5000 eluaset Tallinnasse“, et leevendada sundüürnike eluaseme raskusi.
2. mail 2002 otsustas Tallinna Linnavolikogu rajada Vabaduse väljakule Vabaduse kell ja avada see 20. augustil 2003
16. mail 2002 kinnitas Tallinna Linnavolikogu linnaelanike küsitluse läbiviimise korra.
5. aprillil 2007. aastal valiti E. Savisaar linnavolikogu istungil uuesti Tallinna linnapeaks.
12. juunil 2008 kinnitas linnavolikogu Tallinna teise elamuehitusprogrammi, mis keskendus linnale vajalikele töötajatele ja noortele peredele eluasemete üürimise võimaluste tagamisele.
Elamuehitusprogrammiga arvestati Tallinna linnale vajalike töötajatena Tallinna linnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajaid ning doktorante; hoolekandeasutuste töötajaid; muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajaid; Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajaid; linnas asuvates tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavaid õdesid, ämmaemandaid, hooldajaid ja põetajaid; linna teenindavaid politseiametnikke ja päästeteenistujaid.
Lisaks eluasemeprogrammidele võib tuua arvukalt näiteid E. Savisaare tegevusest sotsiaalselt vähemkindlustatud elanike toetamisel. Kõigest üks näide – 6. märtsil 2003 otsustas Tallinna Linnavolikogu hüvitada maamaksu tõusu pensionäridele.
Majandusliku surutise perioodil kinnitas Tallinna Linnavolikogu 16. aprillil 2009. aastal linnavalitsuse ettepanekul abipaketi linnaelanikele ja ettevõtjatele aastaiks 2009-2010 ning samalaadne teine abipakett aastaiks 2011-2012 kinnitati 2. detsembril 2010. aastal.
12. novembri 2009 Tallinna Linnavolikogu istungil valiti Tallinna linnapeaks taas E. Savisaar, kes valiti tagasi ka 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järgselt ning töötas Tallinna linnapeana kuni 30. septembrini 2016.
Edgar Savisaare tegevus oli vaatamata vastuolulisusele ja probleemidele mitmekülgne – lisaks poliitikale ka teaduse, kirjanduse, spordijuhtimise jm valdkondades.
Eesti poliitikute, laiemalt riigi ja kohalike omavalitsuste valdkonnas töötanud inimeste tegevus vajaks senisest suuremat tähelepanu ning analüüsi. Kahjuks jõuame selleni paljudel juhtudel peale inimeste lahkumist …
MTÜ POLIS JUHATUSE
AVALDUS UKRAINA VABADUSE TOETUSEKS
MTÜ Polis toetab Ukraina riigi ja rahva õigust ise oma elu korraldada. Toetame kõigi demokraatlike riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohti, et vajalik on koheselt lõpetada agressioon Ukrainas ning asuda diplomaatiliste lahenduste otsimisele. Oleme seisukohal, et agressor peab kompenseerima sõjaga põhjustatud kulud.
Eriti tähtsaks peame Riigikogu 23. veebruari 2022. aasta avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, sealjuures: „Riigikogu mõistab hukka ÜRO aluspõhimõtete rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt. Jõuga ähvardades rikub Venemaa Föderatsioon jõhkralt Ukraina suveräänsust ja lõhub jõudu kasutades tema territoriaalset terviklikkust. Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni tegevuse, mis rikub kõiki 1975. aasta Helsingi lõppaktiga kehtestatud riikidevahelise suhtluse põhimõtteid“.
Eesti ajalooline kogemus, seal hulgas vabanemine totalitaarsest võimust koos vaba ühiskonna ülesehitamisega on üheks heaks näiteks rahva tahte arvestamisega. Oma kogemusele tuginedes saame öelda, et demokraatlik riiklus algab rohujuuretasandilt kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsuste tugevustest. Kutsume Eesti riigi ning kohaliku omavalitsuse, õppeasutuste, kodanikuühenduste ja teiste institutsioonide esindajaid ning üksikisikuid avaldama avalikult toetust Ukraina riigi ja rahva õigusele vabadusele ja omariiklusele ning selle vastu suunatud agressiooni lõpetamisele.
Peame praeguses kriisiolukorras eriti oluliseks keskenduda õigusriigile kohaselt riikluse kindlustamisele ja arendamisele Eesti riigi institutsioonide poolt ja ühiskonnas laiemalt. Heaks koostöö näiteks on ka eelviidatud 23. veebruari 2022. aasta Riigikogu avalduse ettevalmistamine ning heakskiitmine.
Vabadus on eriline väärtus, mille kaotust tunnevad valusalt rahvad, kellelt on see ära võetud. Hoiame maailma sellisena, et rahvusvaheline õigus oleks võrdselt kehtiv kõigile rahvastele ja riikidele. Peame väga oluliseks, et kõik demokraatiat ja vabadust austavad riigid seisaks vaba Ukraina kõrval ja toetaks tema iseseisvust!
Elagu Ukraina!
Слава Україні!
- 2 veebruaril 2022. aastal
MTÜ Polis juhatus
Tulemas Foorum Zoomis
8.03.2021 kell 15.00 algab zoomis foorum teemal “Kohalik omavalitsus Eesti riikluse taastamise ja arengu teel – 30 aastat.”
Foorumi 08.03.2021 kava
Kohalik omavalitsus Eesti riikluse taastamise ja arengu teel – 30 aastat
FOORUM Zoomis, 8.03.2021
Pühendatud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale, märgitakse Eerik-Juhan Truuväli 83. sünnipäev
Kuidas seljatada tuleviku väljakutseid?
Marika Saar, Elva abivallavanem;
Eesti Linnade ja Valdade Liidu, kultuuri ja spordi töörühma juht peab oluliseks mineviku mäletamist ja sellest õppimist, kuid rohkem paeluvad mind teemad, kuidas edasi?
Tallinna Ülikooli riigiteaduse tudengite seminarist aines kohalik valitsemine
Neljapäeval, 15. aprillil kogunesid Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudengid veebivahendusel mitmete omavalitsusvaldkonna spetsialistidega, et üheskoos kohaliku valitsemise murekohti lahata. Ettekandele tuli viis üliõpilaste seminaritööd.