UUDISED – Polis MTÜ

EDGAR SAVISAAR JA KOHALIK VALITSEMINE

Sügav kaastunne Edgar Savisaare lähedastele.

Edgar Savisaar väärib tunnustust nii Eesti riikluse taastamisse aktiivse panustajana kui ka selle kohaliku omavalitsuse süsteemi tegevuses pikaajalise osalejana.

Kohaliku omavalitsuse erilist kohta meie omariikluse saavutamisel ja taastamises on esile toodud Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes:„Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja arengus on kohalikul omavalitsusel olnud ja on täita väga oluline roll. … Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele. Seega sai riik toimiva kohaliku omavalitsuse näol juba iseseisvuse kehtestamisest alates endale tõhusa toe ühiskonnaelu demokraatlikul korraldamisel. … 1980. aastate lõpus alanud kohaliku omavalitsuse taasloomine andis olulise panuse taastatava Eesti omariikluse demokraatliku aluse kujundamisse…”.

Edgar Savisaare eesmärk oli 90´aastate alguses riigi (tõsi küll, juriidiliselt veel mitte taastatud riigi) kesktasandi, regionaalse tasandi (maakondade ja ringkondade) ning kohaliku tasandi (valdade ja linnade, kuni 1992. aastani ka alevite) omavahelise sidususe arendamine. Esmakordselt võeti meil kasutusele regionaalpoliitika mõiste ning üle poole sajandi hakati rääkima kohalikust omavalitsusest.

Edgar Savisaare Valitsuse programmis 16. maist 1990 olid eraldi punktid 4.2. Omavalitsussüsteemi loomine, haldusreform ja 4.3. Regionaalpoliitika.
Aktuaalselt kõlab ka tänapäeval Regionaalpoliitika punktis märgitu, et „Valitsuse eesmärgiks on kõikide Eesti piirkondade tasakaalustatud areng, arvestades seejuures nende väljakujunenud seisundit ning ajaloolist ja looduslikku omapära. Selle saavutamise üheks peavahendiks on riiklik regionaalpoliitika, mis põhineb väljatöötataval vastavasisulisel ühtsel metodoloogial. Kavandatakse abinõude kompleks Kagu-Eesti, Kirde-Eesti, saarte ja teistes piirkondades tekkinud disproportsioonide kõrvaldamiseks. ..“

Haldusreformi punktis märgiti, et „Haldusreformi tulemusena peab välja kujunema riigivõimust lahutatud, Eesti seadusandluse raames ja sellega fikseeritud ainukompetentsiga kohalikest huvidest lähtuv omavalitsussüsteem, mis tugineb kohalike elanike laialdasel osalemisel igapäevase eluoluga seotud küsimuste lahendamisel. …“

Mõisted „regionaalpoliitika“ ja „kohalik omavalitsus“ olid toodud 1989. aasta 18. mail Ülemnõukogus vastu võetud seaduses Eesti NSV isemajandamise alused (ÜN ja VT, 1989, 18, 223). Samal päeval kiitis Ülemnõukogu oma otsusega heaks Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsiooni ja selle alusel välja töötatud NSV Liidu seaduse projekti «Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule isemajandamisele (majanduslikule iseseisvusele)» ning kohustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esitama see Eesti NSV seadusandliku algatusena NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressile (ÜN ja VT, 1989, 18, 224).

Veel mõned tegevused Edgar Savisaare Valitsuse ajast:
22. juunil 1990. aastal võttis E. Savisaare Valitsus vastu määruse nr. 129 „Esmatasandi omavalitsusliku haldussüsteemi loomise kohta“
11. veebruaril 1991. aastal moodustas E. Savisaare Valitsus Haldusreformi Komitee.
14. märtsil 1991. aastal võttis E. Savisaare Valitsus vastu määruse nr 54 „Vabariigi territooriumi regionaalpoliitilise jaotuse ja regionaalsete maksusoodustuste ning nende andmise korra kohta“ ning „aastatel 1991-92 kehtivad taandarenguga piirkondades regionaalsed maksusoodustused uutele ettevõtetele tulumaksu osas.“

1990. aastate keskpaigast oli E. Savisaare poliitiline tegevus seotud peaasjalikult Tallinna linnaga (jättes siinkohal kõrvale tema tegevuse siseministrina ja majandusministrina).
Edgar Savisaar valiti Tallinna Linnavolikogu esimeheks 14. novembril 1996. Ta oli sellel ametikohal kuni järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni 1999. aasta oktoobris. Ühe näitena E. Savisaare selle perioodi tegevusest märgime, et 4. septembril 1997 otsustas Tallinna Linnavolikogu moodustada ajutise töörühma kohalikku omavalitsust puudutavate eelnõude läbitöötamiseks, mille esimeheks kinnitati E. Savisaar. Töörühm koostas Tallinna juhtimise teesid ning linnavolikogu otsustas esitada need Siseministeeriumile arvestamiseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisel.

Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2001. aasta istungil valiti E. Savisaar Tallinna linnapeaks. Peale kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi valiti uuesti Tallinna linnapeaks 01. novembril 2002. aastal.

Siinkohal üksnes mõned märksõnad E. Savisaare järgnevast Tallinna linnapeana tööperioodist:
21. märtsil 2002 otsustas linnavolikogu tähistada 15. maid 2002 Tallinna päevana (meenutagem, et 1248. aasta 15. mail oli Tallinn saanud Lübecki õiguse) ning kutsuda sel päeval kokku Tallinna Aukodanike Kogu, mille liikmeteks lugeda Tallinna teenetemärgi ja vapimärgi saanud isikud.
2002. aasta aprillis algatati E. Savisaare initsiatiivil Tallinna elamuehitusprogramm „5000 eluaset Tallinnasse“, et leevendada sundüürnike eluaseme raskusi.

2. mail 2002 otsustas Tallinna Linnavolikogu rajada Vabaduse väljakule Vabaduse kell ja avada see 20. augustil 2003
16. mail 2002 kinnitas Tallinna Linnavolikogu linnaelanike küsitluse läbiviimise korra.

5. aprillil 2007. aastal valiti E. Savisaar linnavolikogu istungil uuesti Tallinna linnapeaks.
12. juunil 2008 kinnitas linnavolikogu Tallinna teise elamuehitusprogrammi, mis keskendus linnale vajalikele töötajatele ja noortele peredele eluasemete üürimise võimaluste tagamisele.

Elamuehitusprogrammiga arvestati Tallinna linnale vajalike töötajatena Tallinna linnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajaid ning doktorante; hoolekandeasutuste töötajaid; muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajaid; Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajaid; linnas asuvates tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavaid õdesid, ämmaemandaid, hooldajaid ja põetajaid; linna teenindavaid politseiametnikke ja päästeteenistujaid.

Lisaks eluasemeprogrammidele võib tuua arvukalt näiteid E. Savisaare tegevusest sotsiaalselt vähemkindlustatud elanike toetamisel. Kõigest üks näide – 6. märtsil 2003 otsustas Tallinna Linnavolikogu hüvitada maamaksu tõusu pensionäridele.
Majandusliku surutise perioodil kinnitas Tallinna Linnavolikogu 16. aprillil 2009. aastal linnavalitsuse ettepanekul abipaketi linnaelanikele ja ettevõtjatele aastaiks 2009-2010 ning samalaadne teine abipakett aastaiks 2011-2012 kinnitati 2. detsembril 2010. aastal.
12. novembri 2009 Tallinna Linnavolikogu istungil valiti Tallinna linnapeaks taas E. Savisaar, kes valiti tagasi ka 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järgselt ning töötas Tallinna linnapeana kuni 30. septembrini 2016.
Edgar Savisaare tegevus oli vaatamata vastuolulisusele ja probleemidele mitmekülgne – lisaks poliitikale ka teaduse, kirjanduse, spordijuhtimise jm valdkondades.

Eesti poliitikute, laiemalt riigi ja kohalike omavalitsuste valdkonnas töötanud inimeste tegevus vajaks senisest suuremat tähelepanu ning analüüsi. Kahjuks jõuame selleni paljudel juhtudel peale inimeste lahkumist …

MTÜ POLIS JUHATUSE
AVALDUS UKRAINA VABADUSE TOETUSEKS

MTÜ Polis toetab Ukraina riigi ja rahva õigust ise oma elu korraldada. Toetame kõigi demokraatlike riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohti, et vajalik on koheselt lõpetada agressioon Ukrainas ning asuda diplomaatiliste lahenduste otsimisele. Oleme seisukohal, et agressor peab kompenseerima sõjaga põhjustatud kulud.

Eriti tähtsaks peame Riigikogu 23. veebruari 2022. aasta avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, sealjuures: „Riigikogu mõistab hukka ÜRO aluspõhimõtete rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt. Jõuga ähvardades rikub Venemaa Föderatsioon jõhkralt Ukraina suveräänsust ja lõhub jõudu kasutades tema territoriaalset terviklikkust. Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni tegevuse, mis rikub kõiki 1975. aasta Helsingi lõppaktiga kehtestatud riikidevahelise suhtluse põhimõtteid“.

Eesti ajalooline kogemus, seal hulgas vabanemine totalitaarsest võimust koos vaba ühiskonna ülesehitamisega on üheks heaks näiteks rahva tahte arvestamisega. Oma kogemusele tuginedes saame öelda, et demokraatlik riiklus algab rohujuuretasandilt kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsuste tugevustest. Kutsume Eesti riigi ning kohaliku omavalitsuse, õppeasutuste, kodanikuühenduste ja teiste institutsioonide esindajaid ning üksikisikuid avaldama avalikult toetust Ukraina riigi ja rahva õigusele vabadusele ja omariiklusele ning selle vastu suunatud agressiooni lõpetamisele.

Peame praeguses kriisiolukorras eriti oluliseks keskenduda õigusriigile kohaselt riikluse kindlustamisele ja arendamisele Eesti riigi institutsioonide poolt ja ühiskonnas laiemalt. Heaks koostöö näiteks on ka eelviidatud 23. veebruari 2022. aasta Riigikogu avalduse ettevalmistamine ning heakskiitmine.

Vabadus on eriline väärtus, mille kaotust tunnevad valusalt rahvad, kellelt on see ära võetud. Hoiame maailma sellisena, et rahvusvaheline õigus oleks võrdselt kehtiv kõigile rahvastele ja riikidele. Peame väga oluliseks, et kõik demokraatiat ja vabadust austavad riigid seisaks vaba Ukraina kõrval ja toetaks tema iseseisvust!

Elagu Ukraina!
Слава Україні!