Meenutusi: president Arnold Rüütel ja kohaliku omavalitsuse taastamine ning areng

1. Kohaliku omavalitsuse taastamise õigusliku aluse loomine ning praktiline taastamine

Arnold Rüütlil oli silmapaistev roll kohaliku omavalitsuse taastamisel Eestis. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses kavandati haldusreformi strateegia, mis nägi, et senised külanõukogud, alevid ja rajoonilised linnad ei muutu automaatselt kohalike omavalitsuste üksusteks. Selleks tuli vastavat staatust taotleda ja tõestada valmisolekut omavalitsusliku staatuse saamiseks, tõendades seejuures võimekust täita omavalitsuslikke ülesandeid. Omavalitsusliku staatuse taotlemiseks oli vajalik koostada oma valla või linna arengukava ja põhimäärus, mida tuli esitleda ja kaitsta Kadriorus Ülemnõukogu Presiidiumi ees Arnold Rüütli juhtimisel. Selleks oli moodustatud valdkonna ekspertidest komisjon, mis jätkas tööd pärast Riigikogu valimisi Vabariigi Valitsuse juures. Arnold Rüütel tõi nende arutelude käigus sageli esile oma lapsepõlve meenutusi kohaliku omavalitsuse praktilisest toimimisest, sest tal oli õnn elada oma esimesed tosin aastat veel vabas Eestis. Protsessi aluseks oli 10. novembril 1989. aastal vastu võetud kohaliku omavalitsuse aluste seadus, mis suuresti lähtus kuni 1940. aasta juunipöördeni kehtinud valla-, linna- ning maakonnaseadusest. Selle seaduse alusel toimusid 10. detsembril 1989. aastal peale 50 aastat kestnud okupatsiooni valdavalt demokraatlikud kohalikud valimised. Täna saame öelda, et tegemist polnud mitte üksnes Eesti oma avalikku võimu taastava esimese demokraatliku seadusega, vaid nn aluste seadus oli esimene valdkonna õigusakt kogu Kesk- ja Ida-Euroopas.

Arnold Rüütli koordineerimisel võeti vastu Ülemnõukogu Presiidiumis mitmeid seadlusi, mis andsid õigusliku aluse kohaliku omavalitsuse edasisele arengule ja toimimisele. Üheks oluliseks näiteks oli Ülemnõukogu Presiidiumi 6. detsembri 1989 seadus „Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest“. Erilise tähtsusega oli seejuures võimu tegelik detsentraliseerimine nii sisulises kui ka sümboolses tähenduses. Esimestena said omavalitsusliku staatuse 1. oktoobrist 1990 Muhu vald ja Kuressaare linn. Staatuse omistamise pidulikud tseremooniad hõlmasid vastavate tunnistuste üleandmist, millele oli alla kirjutanud Arnold Rüütel. Rahvarohketel kohtumistel osalesid koos Arnold Rüütliga ka teised riigi- ja kohalike omavalitsuste ning nende liitude ja valla- ning linnarahva esindajad, kes ühises pidulikus õhkkonnas tähistasid olulist sammu Eesti kohaliku omavalitsuse taastamise ja iseseisva haldussüsteemi loomise teel.

Kuressaare Raekojas toimunud tseremoonial, mil Kuressaare linnale anti ametlikult üle kohaliku omavalitsuse staatus, rõhutas President Arnold Rüütel oma kõnes, et iga inimene igatseb oma sünnikohta tagasi ja eesti rahvas on nende rahvaste hulgas, kellele on kodu alati väga kallis. Tseremoonial asetas Arnold Rüütel linnapea ametiraha Taivo Lõugule, kes oli Eesti esimene taasomavalitsusliku staatuse saanud linnapea.

Aastaid hiljem, 2015. aasta 1. oktoobril avaldas Kuressaare linna president Arnold Rüütlile oma austust, andes talle esimese isikuna linna aukodaniku nimetuse.

Erilise tähendusega hetk leidis aset Muhu vallas, kus senise külanõukogu sildi eemaldasid ühiselt president Arnold Rüütel, vallavanem ning ainuke elav okupatsioonieelse vallavolikogu liige.

President Arnold Rüütel sõnas 2015. aastal, 25 aastat hiljem, et üksikud olid võib-olla vastu nõukogude süsteemi lõhkumisele, aga vastuseisjad olid eelkõige need, kes ei toetanudki võib-olla Eesti iseseisvuse taastamist. Moskvas oli see muidugi väga tõsine küsimus, sest nõukoguliku riigijuhtimise struktuur lõhuti täielikult ära.

Sellest ajast on Muhu inimesed läbi aastate hoidnud oma valla väärtust ja jätkusuutlikkust. Valla staatuse tähistamine on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks. Muhulased leiavad, et on oma koduvalla elu korraldamisega kenasti hakkama saanud ning hindavad ja armastavad oma valda ning valla 35. sünnipäev on kõigi pidupäev. Valla juubeliaastal on soov lähemalt tutvustada 52 Muhu küla ja tublisid muhulasi. Kuna aastas on 52 nädalat, tuuaksegi tähestikulises järjekorras valla veebikanalite kaudu igal nädalal üks küla esile. Avaldatavad materjalid võivad mahult ja sisult olla sama erinevad, nagu on ka külad.

2. Kohalike omavalitsuste koostöö ning rahvusvahelise suhted

Aktiivne oli Arnold Rüütli tegevus ka omavalitsusliitude taastamise perioodil. Kuna Eesti riiki de facto veel üleminekuperioodil ei tunnustatud, siis sai tegutseda näiteks Eesti Linnade Liidu kaudu, mille tegevuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel alustati 19. septembril 1989 (samal kuupäeval toimus 1920. aastal ka liidu loomine). Eesti Linnade Liit kujunes märkimisväärseks institutsiooniks ka rahvusvahelises suhtluses. 

Oluliseks sündmuseks oli liidu esimehe Toomas Mendelsoni visiit Euroopa Nõukogusse Strasbourgi 19. märtsil 1990. aastal, kus ta esines esimese eestlasena Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (tol ajal Alalise Konverentsi – CLRAE) plenaaristungil. Visiidi tipphetkeks võib pidada kohtumist Euroopa Nõukogu peasekretäri Catherine Lalumiere’ga. See visiit pälvis laialdast tähelepanu nii Eestis, sealhulgas Ülemnõukogu, Vabariigi Valitsuse juhtide ja Välisministeeriumi tasandil, kui ka rahvusvahelisel areenil. Selle tulemusena saadeti pr Lalumiere’ile Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli pöördumine, mis viis Eesti Linnade Liidu CLRAE vaatlejaliikme staatuse saamiseni. Oluline saavutus oli ka peasekretäri Catherine Lalumiere vastuvisiit Eestisse, mis pakkus praktilist tuge Euroopa Nõukogu kaudu Balti riikide demokraatlike institutsioonide arendamiseks. Kuigi Nõukogude Liit seisis Balti riikide iseseisvuspüüdlusele tugevalt vastu, leidis Euroopa Nõukogu alternatiivseid võimalusi toetuse pakkumiseks. Üks tähtsamaid oli koostöö kohalike omavalitsuste ja nende liitudega, mis esindasid taasatud demokraatike institutsioone.

Arnold Rüütli allkirjaga pöördumist kasutati ka suhete taastamiseks Ülemaailmse Kohalike Omavalitsuste Liiduga (IULA), mille liige on Eesti Linnade Liit olnud alates 1925. aastast. Rahvusvaheliste sidemete arendamisel oli oluline roll ka Eesti kohalike omavalitsuse esindajate delegatsiooni osalemisel IV Põhjamaade kohaliku omavalitsuse konverentsil, mis toimus 1992. aasta suvel Lappeenrantas. Selle jätkukonverents toimus esmakordselt ja seni ka viimast korda Eestis. Konverentsil osalesid IULA, selle Euroopa sektsiooni (CEMR) ja Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) juhid ning liikmesriikide kõrgetasemelised delegatsioonid. Arnold Rüütel, Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees esinesid konverentsil ettekannetega. Seejärel võõrustas Arnold Rüütel Kadriorus maailma kohalike omavalitsuste organisatsioonide ning Põhjamaade ja Eesti kohalike omavalitsuste liitude juhte. Samal perioodil toimus mitmeid seminare, konverentse ja koolitusprogramme, mis mitmekesistasid kohalike omavalitsuste ja nende liitude vahelist koostööd nii sisuliselt kui ka geograafiliselt. Eesti kohalike omavalitsuste ja nende liitude kuulumine demokraatlike riikide perre taastati, selles oli Arnold Rüütli panus märkimisväärne. Lisaks oli Arnold Rüütel aktiivne koostööparter 1990. aastal taastatud Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuses. Hiljem asutati ka Eesti Valdu Asutav Liit ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus, mille loomisel ja arengul oli samuti oluline mõju kohalike omavalitsuste tugevdamisel.

Arnold Rüütlil oli oluline roll 2. veebruaril 1990 Tallinna Linnahallis toimunud kõigi tolleaegsete rahvasaadikute täiskogul. Sündmusel osales 3090 kõigi tasandi rahvasaadikud, kellest enamik olid 10. detsembril 1989. aastal valitud kohalike rahvasaadikute nõukogude liikmed. Lisaks osalesid NSVL Rahvasaadikute Kongressi esindajad (umbes 30–35 inimest) ja ENSV Ülemnõukogu liikmed (ca 250 inimest). Täiskogul kiideti heaks „Deklaratsioon Eesti riiklikust iseseisvusest”. Deklaratsiooni poolt hääletas enamik saadikutest, vastu oli 101 saadikut, peamiselt Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe linnavolikogudest, ning 16 jäid erapooletuks. Professor Eerik-Juhan Truuväli on nimetanud seda deklaratsiooni rahvaasemike referendumiks iseseisvuse küsimuses. Deklaratsioon kuulutas muuhulgas: „Iseseisva Eesti Vabariigi taastamise eesmärgil ja lähtudes Tartu rahulepingu kehtivusest alustab Eesti oma esindajate kaudu konstruktiivseid läbirääkimisi kõigi osapooltega, kellest oleneb iseseisva Eesti Vabariigi taastamine de facto.” See sündmus pälvis suurt rahvusvaheliselt tähelepanu, kuna väljendas selgelt rahva valitud esindajate seisukohta Eesti iseseisvuse taastamise küsimuses. See oli oluline samm riikliku iseseisvuse poole liikumisel ja rõhutas Tartu rahulepingu jätkuvat kehtivust rahvusvahelise õiguse seisukohalt.

President Arnold Rüütel kirjutab oma raamatus „Tuleviku taassünd”: „Niisugune formuleering tunnistas juristide hinnangul Eesti Vabariigi eksisteerimist de jure ja sisaldas iseseisvuse saavutamise ühe võimalusena rahvusvahelist konverentsi. Saatsime deklaratsiooni ÜRO peasekretärile ning Helsingi Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvatele riikidele. Oma valitud esindajate kaudu kinnitas meie rahvas tahet jätkata katkenud omariiklust. Juba samal õhtul helistati Moskvast ja küsiti meil toimunu kohta karmil toonil selgitust. Kuuldes, et tegemist oli kõigi Eestis valitud rahvasaadikute täievolilise koosolekuga, muututi kõnetraadi teises otsas mõtlikuks. Ilmselt arvati seal siiani, et Ülemnõukogu on võimalik korrale kutsuda esimehe hirmutamise või väljavahetamisega.“

3. August 1991

Kohalike omavalitsuste ühistegevus ei tähendanud alati positiivset suhtumist Eesti taasiseseisvumisse. Näiteks võib tuua Ida-Viru maakonnas kolme suurema linna – Narva, Kohtla-Järve ning Sillamäe –  volikogude juhtide kavandatud kolme linna linnade liidu tegevust. 1991. aasta juulis saatsid nende linnade volikogude esimehed läkituse Ülemnõukogu esimehele Arnold Rüütlile ja peaminister E. Savisaarele: Läkituses kritiseeriti Eesti Ülemnõukogu ja valitsuse poliitikat, väites, et nende katsed ühepoolses korras realiseerida oma poliitikat toovad kaasa Kirde-Eesti elanike vastureaktsiooni. Avaldajate sõnutsi muutub Kirde-Eestis üha populaarsemaks idee luua Narva-äärne nõukogude sotsialistlik vabariik, mis väljuks Eestist ja liituks Vene Föderatsiooniga (analoogne käsitlus Moldovas moodustatud Dnestri-äärse “vabariigiga”). Viidatakse ka 3. ja 17. märtsil 1991 läbi viidud nn referendumite tulemustele. Kolm volikogu märgivad, et nende meelest oleks väljapääsuks Kirde-Eestile eristaatuse andmine. Olukord oli keeruline ja nõudis mitmeid meetmeid. Lõpptulemusena olid Ülemnõukogu Presiidium, Vabariigi Valitsus ja teised riigiorganid sunnitud andma nende volikogude tegevusele karmi hinnangu, mis viis kokkuvõttes nende tegevuse lõpetamiseni ja uute volikogude valimiseni. Samal ajal oli Kirde-Eestis ka inimesi ja institutsioone, kes tegid koostööd Eesti riigi taastamiseks ja selle ühtsuse tagamiseks. Tänu sihipärastele pingutustele suudeti vältida nn Eesti Dnestri tekkimist: Näiteks taotles Narva-Jõesuu omaette kohaliku omavalitsuse üksuse staatust ning vaatamata Narva Linnavolikogu juhtide teravale vastuseisule ja soovile liita vastav territoorium koos Vaivara vallaga üheks suuremaks üksuseks (mis oleks loonud territoriaalse ühenduse Sillamäega), otsustas Ülemnõukogu Presiidium ekspertkomisjoni ettepanekul anda Narva-Jõesuule omavalitsusüksuse staatus.

Pärast põhjalikku tööd kohapeal viidi Kohtla-Järve linnas läbi  haldusterritoriaalne ümberkorraldamine. Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega moodustati iseseisvad haldusterritoriaalsed üksused: Kohtla-Nõmme alev, Jõhvi linn ja Kiviõli linn. Tänu selgitustööle, kohalike mõistlike inimeste kaasamisele ning mitmetele muudele asjaoludele olid need uued üksused lojaalsed Eesti Vabariigile ega osalenud Eesti riigi vastu suunatud poliitilises tegevuses, erinevalt Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe volikogu juhtidest. Vastupidi – need üksused toimisid kohapeal tasakaalustavate teguritena ning olid olulised Eesti riigi toetamisel. Pärast 1991. aasta augustisündmusi võttis Ülemnõukogu Presiidium 28. augustil vastu otsuse „Eesti Vabariigi Valitsuse erivolitustega esindaja kohta Kirde-Eestis”. Vabariigi Valitsus kinnitas 30. augustil vastava määruse ning määras erivolitustega esindajaks Tiit Vähi. Valitsuse Haldusreformi Komitee moodustas 23. septembri 1991.aastal eraldi töögrupi regioonis tekkinud probleemide lahendamiseks. Tänu kasutusele võetud meetmetele muutus olukord Kirde-Eestis stabiilsemaks, kuigi piirkonnas tuli ka edaspidi lahendada mitmeid keerulisi probleeme.

Käsitledes kohaliku omavalitsuse ja nende liitude rolli Eesti taasiseseisvumise kontekstis, tuleb rõhutada kohalike omavalitsuste süsteemi tugevust ning riigiorganite usaldust nende vastu.  Oluliseks näiteks on 1991. aasta keeruliste augustisündmuste aeg. Arnold Rüütli koordineerimisel toimus Kadriorus kohtumine maavanemate ja mõnede vabariiklike linnade linnapeadega, kus analüüsiti olukorda riigis ning arutati Sulev Lääne koostatud kohaliku omavalitsuse aluste seaduse muutmise eelnõu ja Ülemnõukogu otsuse projekti. Need eelnõud pakkusid välja lahenduse olukorraks, kus riigi kesktasandi institutsioonid ei saaks enam toimida. Sellisel juhul oleks juhtiv pädevus läinud just kohalike omavalitsuse juhtidele ning üleriigilised koordinatsiooni funktsioonid oleksid võtnud üle kolm omavalitsuste keskliitu. 

Nõupidamisel osalesid lisaks Arnold Rüütlile ka Edgar Savisaar, Raivo Vare, Sulev Lääne ja Arno Almann. Koos hiljem  liitunud volikogude esimeestega alusati praktilise salajase koordinatsiooni- ja teabevahetussüsteemi väljatöötamist, mida koordineeris Tallinna linnavolikogu esimees Andres Korgi. Sündmuste kiire arengu tõttu jõudis siiski teade riigipöörde läbikukkumisest kohale enne, kui vastavad eelnõud Ülemnõukogu saali menetlemiseks saadeti.

1991. aasta augustis oli plaanis Pärnus korraldada esimene Soome ja Eesti sõpruslinnade ning -valdade kokkutulek. Selleks puhuks anti välja eraldi ajaleht, kus Arnold Rüütel kirjutas: „Oma iseseisvuse taastamise eest võitlev Eesti näeb enda tulevikku üksnes demokraatliku, kõiki kodanikuõigusi tagava riigina. Tähtis koht selle eesmärgi saavutamiseks on demokraatliku omavalitsuse väljaarendamisel”. Vahetult kokkutuleku eel toimusid Moskvas teada-tuntud augustisündmused, mille käigus püüdsid Nõukogude Liidu riigipöördekatse korraldajad, sealhulgas armee, võimu enda kätte haarata. Seetõttu jäi osavõtt üritusest tagasihoidlikuks, kuid kokkutulek täielikult ära ei jäänud. Olukord oli keeruline, kuna Eesti esindajad ei saanud tagada Soome külaliste turvalisust kriisiolukorras. Sellegipoolest sümboliseeris üritus olulist sammu Eesti ja Soome omavalitsuste koostöö tugevdamisel ning demokraatlike väärtuste esiletõstmisel ka pingelises poliitilises kontekstis.

President Arnold Rüütel on viidanud oma tervituses kogumikule Eesti kohalik omavalitsus ja liidud – taastamine ning areng 1989–2017, Eesti Akadeemilise Õiguskaitse Seltsi kogumikule 1997. aastast, märkides selle loetelu 65 õigusaktist, millega sillutasime teed iseseisvale Eesti Vabariigile. Omavalitsuslikku haldussüsteemi käsitletakse põhiliselt kolmes seadusandlikus aktis:

• „Haldusreformi läbiviimisest Eesti NSV-s“ 8. augustist 1989 a;

• „Kohalike omavalitsuste aluste seadus“ 10. novembrist 1989 a; 

• „Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest“ 6. detsembrist 1989 a. 

Siit ilmneb, et suutsime omavalitsuste seadusandlikku baasi tegelikkuses korrastada ammu enne taasiseseisvuse kuupäevalist väljakuulutamist. Me ehitasime oma tulevast iseseisvat riiki täie veendumusega, et suudame end lahti raputada suure tuumariigi rüpest. Samm-sammult liikusime iseseisvuse suunas ja sillutasime teed 20.augustile 1991 ning 1992. aasta Eesti Vabariigi Põhiseadusele. Veel enne taasiseseisvumist suutsime rangelt tsentraliseeritud haldussüsteemilt üle minna omavalitsuslikule haldussüsteemile. Me hakkasime kindlapiiriliselt eristama riigivalitsemist omahalduse süsteemist. Tahaksin loota, et meie Eesti riigi juhid oma otsustes nüüd ja edaspidi peavad silmas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta seisukohti. Kohaliku omavalitsuse tegus toimimine on meie omariikluse alustala. Ehitame edasi!

4. Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel

President Arnold Rüütli tegevus Eesti Vabariigi presidendina on leidnud ulatuslikku käsitlemist tema raamatutes, meediakajastustes ja erinevate autorite töödes. Siiski vääriks kohaliku omavalitsuse teema selles kontekstis põhjalikumat analüüsi. President Rüütel pidas kohalike omavalitsuste ja nende liitude tegevust väga oluliseks, mistõttu kutsus ta ametiajal ellu linna- ja vallaesindajate kogu ning panustas aktiivselt maakondade, valdade ning linnade külastusse.

Näiteks oma ettekandes Linnade ja valdade päeval 18.02.2005 märkis ta muuhulgas, et omavalitsuse arengu võtmeks on elanikke rahuldav tasakaal ühiskonna arengu vajaduste ja võimaluste vahel (…) Käesoleval aastal seisavad meil ees kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Valimiste eel oleme me silmitsi tõsise ja murettekitava probleemiga – rahva usaldus riigi vastu on ohtlikus madalseisus, kasvab nende valijate hulk, kes on pettunud senises poliitikas.  Kohtumistel valdade ja linnade juhtide ning elanikega on jäänud kõlama ka mitmed probleemid, millele lahendusi pole tänaseni leitud ning mida olete arutanud ka eile ja täna. Neist probleemidest olulisemateks pean kohalike omavalitsuste mitteküllaldast ja ebastabiilset tulubaasi, regionaalse arengu ja halduse nõrkust, vähest usaldust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning nõrka koostööd mitmes valdkonnas. 

5. Omavalitsuspäevad – koostööplatvorm kohaliku omavalitsuse aktuaalsete teemade ühiseks lahtimõtestamiseks

Uueks etapiks president Arnold Rüütli osalemisel kohalike omavalitsuste arenguga seotud koostöös võiks nimetada tema aktiivset lülitumist koos Riigikogu, MTÜ Polis, Tallinna Ülikooli, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja partnerite poolt algatatud omavalitsuspäevade kui riiklite tähtpäevade ning Riigikogus ja Tallinna Ülikoolis toimuvate traditsiooniliste kollokviumite toimumisse.

Eriti oluline oli Riigikogu poolt 29. mail 2018 vastu võetud seadus, millega kuulutati 1. oktoober riiklikuks tähtpäevaks – omavalitsuspäevaks. See päev võtab kokku Eesti kogukondliku halduse sajanditepikkuse ajaloo ja sümboliseerib kohalike omavalitsuste olulist panust Eesti riigi loomisel, taastamisel ja arengus.

Seaduse eelnõu seletuskirjast rõhutatakse:

„Seaduse eesmärk on luua õiguslik alus omavalitsuse kui põhiseadusliku institutsiooni väärikaks märkimiseks Eesti riigi loomisel ning taastamisel ja arendamisel. Omavalitsuspäev oleks ühelt poolt tunnustuseks omavalitsuste senisele ajaloole ja tegevusele. Teisalt oleks see võimaluseks omavalitsuse olemust, probleeme ja tegevust paremini tutvustada, et efektiivsemalt kaasata kogu ühiskonda nii praeguste kui tulevaste väljakutsete lahendamisse. (…) Eelnev on väga oluline osa põhiseaduse ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtete paremast realiseerimisest ning kehtiva õiguskorra eesmärgipärasemast toimimisest. Omavalitsuspäev on selge seisukohavõtt, et eelnevad, praegused ja tulevased põlvkonnad tunnetavad omavalitsuste ajaloolist tähendust ja samuti suurt rolli ühiskonna tuleviku kujundamisel.”

Esimene oktoober sai omavalitsuspäevaks tänu valdkonna oluliste ajalooliste sündmuste ajalisele kokkulangevusele. Teadaolevalt jõustus 1. oktoobril 1866. Baltimaade esimene avaliku halduse seadus – Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele Ria-, Tallinna- ja Kuramale. See tähistas olulist verstaposti Eesti ja Läti avaliku halduse arengus, andes eestlastele ja lätlastele üle sajandite esmakordse võimaluse hakata ise oma elu korraldama ning looma kohalikku haldust.

Seadus, mille 150 aastapäeva tähistati 1. oktoobril 2016, oli hindamatu kogemus. See võimaldas arendada kogukondlikku juhtimist, mis pani aluse Eesti Vabariigi loomisele ning aitas hiljem kaasa ka iseseisvuse taastamisele.

Alates 1. oktoobrist 1990 asuti omavalitsusliku staatuse mõttes taastama Eesti omavalitsussüsteemi esmatasandil ka õiguslikult – esimestena said ametlikult omavalitsusliku staatuse Muhu vald ja Kuressaare linn. 

Võttes arvesse eelnevaid asjaolusid, toimus 4. oktoobril 2016 Riigikogus Eesti esimene Omavalitsuspäev. Üritusel rõhutati, et Eesti kogukondlik haldus ja hilisem kohalik omavalitsus on olnud vundamendiks, mis võimaldas omandada vajalikud teadmised ja kogemused avaliku võimu teostamiseks. Need kogemused olid määrava tähtsusega nii  omariikluse loomisel kui ka hilisemal iseseisvuse taastamisel.

Idee sai alguse MTÜ Polis ja partnerite koostöövõrgustiku traditsioonilisel suvekonverentsil, mis toimus 25. augustil 2016 Raasiku vallas Aruküla rahvamajas teemal „Kohalik omavalitsus kui Eesti riigi taastamise vundament – kas ka muudatuste mootor?”. Konverentsil osalesid riigi- ja kohaliku omavalitsuse, teadlaste ja MTÜ Polis liikmed. Üritusel esines ettekandega ka Arnold Rüütel, kes rõhutas omavalitsuse tähtsust Eesti riigi ülesehitamisel. 

Edaspidi on president Arnold Rüütel osalenud enamikel omavalitsuspäevadel, saates viimastel kordadel nendele ka oma tervituse. See näitab tema jätkuvat huvi ja pühendumust kohaliku omavalitsuse arengu ja rolli toetamisele Eesti ühiskonnas.

Oma tervituses 2021. aastal ilmunud kogumikule Eesti omavalitsuspäev Ajaloost sündinud – teel tulevikku märkis president Arnold Rüütel muuhulgas: 

„Raskes võitluses koroona pandeemiaga oleme liikumas võidu suunas. Globaalne teadlaste ja riigijuhtide koostöö sunnib nakkuse taanduma. Sellised katsumused ei jää aga meile kindlasti mitte viimasteks. Inimkonna arvukus on kasvanud plahvatuslikult. Juba ennustatakse, et käesoleva sajandi keskpaigaks elab Maakeral ligi 10 miljardit inimest. Inimeste tihe koondumine, eriti suurlinnadesse, loob soodsad tingimused haigustekitajate plahvatuslikuks levikuks. Just selliste ohvriterohkete pandeemiate kaudu jõuame äratundmiseni, kuivõrd oluline osa on täita meie kohalikel omavalitsustel. Eluterve äraelamise võimaldamine kõigis riigi haldusüksustes – selles on meie jätkusuutliku riigi tulevik. Meile saab järjest selgemaks ka otsus – liituda Euroopa Liiduga. Ei ole kahtlust selles, et koos võideldes pandeemia vastu saavutame võidu kiiremini ja väiksemate inimohvritega (…)“.

Üleriigilised omavalitsuspäevad on toimunud mitmes linnas ja maakonnas, sealhulgas Tallinnas, Narvas, Pärnus, Kuressaares/Muhus, Tartus, Viljandis, Rae vallas, Võrus ning 2025. aastal 10. korda Jõgeval. Samuti on neid regulaarselt korraldatud Harju maakonnas Raes, Viimsis, Harkus, Kiilis ning viies toimub 2025. aastal Anijas. Üritusi on toimunud ka teistes piirkondades, näiteks Raplas. President Arnold Rüütel oli nendele üritustele alati oodatud külaline!

EESTI I OMAVALITSUSPÄEV

04.10.2016, Riigikogu Konverentsikeskus

4. oktoobril 2016 toimus Riigikogus Eesti I Omavalitsuspäev. Omavalitsuspäev oli pühendatud Eesti Vabariigi 98. sünnipäevale. Sõna võttis president Arnold Rüütel teemal Eesti Vabariigi taastamine ja kohalik omavalitsus – kohaliku omavalitsuse staatusest. 

Avasõnadega esinesid Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja omavalitsuspäeva korralduskomitee esimees Sulev Lääne. Tervituskõnedega esinesid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Läti Vabariigi peaminister Māris Kučinskis, Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, mitmed riigi ja kohaliku omavalitsuse ja nende liitude ning teadlaste esindajad.

EESTI II OMAVALITSUSPÄEV – MIKS AKTUAALNE JA KUIDAS EDASI? 

26.09.2017, Tallinn, Kalevi Spordihall

II Omavalitsuspäev toimus 26.09.2017 Tallinnas Kalevi Spordihallis. Avasõnadega esinesid Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ja omavalitsuspäeva korralduskomitee esimees Sulev Lääne. Tervituskõnedega esinesid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Läti Vabariigi peaminister Māris Kučinskis, Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Esimest korda toimus ka Riigikogus esindatud erakondade juhtide paneeldiskussioon. 

Samuti esines omavalitsuspäeval president Arnold Rüütel. Vastu võeti osalejate ühispöördumine Riigikogu ja Vabariigi presidendi poole ettepanekuga nimetada omavalitsuspäev riiklikuks tähtpäevaks. Oma allkirja andis ka president Arnold Rüütel.

Omavalitsuspäeval osalesid veel Soome ja Läti omavalitsusliitude delegatsioonid. Omavalitsuspäeva korraldajateks olid ka mitmed Tallinna Ülikooli riigiteaduste magistrandid.

EESTI III OMAVALITSUSPÄEV

28.09.2018, Narva linn

Narva Kultuurimajas toimunud Eesti III omavalitsuspäev oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ning kandis nime „Eesti ja Euroopa Liit – tänased arengud ja tuleviku koostöö võtmeteemad Narvas ning Ida-Virumaal“. Konverentsil võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas, MTÜ Polis asepresident Sulev Lääne,  põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants, maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk, Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart, Narva linnapea Tarmo Tammiste ja paljud teised riigi, kohaliku omavalitsuse ja nende liitude, teadlaste ning ettevõtjate esindajad.  Omavalitsuspäeva vastuvõtul esines tervitusega president Arnold Rüütel.

President Rüütel tõi esile, et omavalitsuspäeva tähistamine peab olema järjepidev ja hõlmama kogu Eestit – alates suurtest linnadest kuni väikeste maapiirkondadeni. Tema sõnul on oluline, et iga Eesti nurk saaks osa diskussioonidest, mis käsitlevad kohalikku arengut ja tulevikustrateegiaid.

President Rüütli sõnul on omavalitsuspäev rohkem kui formaalne sündmus – see on platvorm, kus saavad kokku erinevad vaatenurgad ja kogemused, et edendada koostööd ja pakkuda praktilisi lahendusi. Ta toonitas, et kohalike omavalitsuste tugevdamine ja piirkondlike eripärade arvestamine on jätkusuutliku arengu võtmetegurid. Narvas toimunud üritus oli tema hinnangul hea näide sellest, kuidas regionaalseid küsimusi saab käsitleda üleriigilise tähendusega teemade kontekstis.

EESTI IV OMAVALITSUSPÄEV

HARIDUS, TEADUS JA ETTEVÕTLUS – TEE TULEVIKKU

19.-20.09.2019, Pärnu linn

Tervituskõnedega esinesid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Henn Põlluaas, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, omavalitsuspäeva korralduskomitee esimees Sulev Lääne, Soome suursaadik Eestis Timo Kantola, Läti suursaadik Eestis Raimonds Janson ja teised. Ettekannetega esinesid peaminister Jüri Ratas, ministrid, ülikoolide ja teiste õppeasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende liitude ning ettevõtete juhid ja asjatundjad. 

Sümboolne on vast president Arnold Rüütli tervituse lõpuosa Tartus toimunud Eesti VI Omavalitsuspäeval 28.08.2021: „Täna on põhjust rahuloluks, et oleme meie omariiklust suutnud hoida juba kolmkümmend aastat. Oleme endid tihedalt sidunud rahvusvaheliste lepingutega ja ikka selleks, et oleks tugi Eesti riigi püsimiseks ka väljastpoolt. Meie edaspidise arengu võti on aga meie noorte käes. Ilma positiivse iibeta ei suuda me jääda enamusrahvaks oma sünnimaal. Veel kord tervitan teid kõiki kogu südamest!“

Maailm muutus kiiresti. President Arnold Rüütel tunnetas väga hästi arenguid ka rahvusvahelises olukorras. Näitena võib tuua tema esinemise Riigikogu 21.02.2022 toimunud traditsioonilisel kollokviumil, seekord teemal Koostöö kui arengu võti – omavalitsuspäev ideest riikliku tähtpäevani. Kollokvium oli pühendatud Eesti Vabariigi 104. aastapäevale ja Omavalitsuspäeva kui riikliku tähtpäeva 5. aastapäevale. Samuti märgiti ära taasiseseisvunud Eesti esimese õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli sünniaastapäev. President Arnold Rüütli kõnest: „Lubage mul tervitada teid Eesti Vabariigi 104. aastapäeva ja Omavalitsuspäeva kui riikliku tähtpäeva 5. aastapäeva puhul. Ühtlasi meenutame ühiselt ka Eesti esimest õiguskantslerit Eerik-Juhan Truuvälja, kellega mul oli võimalus koos töötada. Tänase kollokviumi teemaks on „Koostöö kui arengu võti“. See teemapüstitus on eriti aktuaalne täna, kus kogu maailm seisab silmitsi ähvardava sõjaohuga. Täna peame üle vaatama ja kriitiliselt hindama meie valmisolekut juhuks, kui meid rünnatakse. Siin on kohalikel omavalitsustel täita väga tähtis roll (…)“

6. Töised kohtumised

President Arnold Rüütel oli aktiivne osaleja ka Riigikogus MTÜ Polis ja partnerite poolt algatatud  traditsioonilistel Eesti Vabariigi sünnipäeva kollokviumitel, mille korraldajateks on olnud Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühm, MTÜ Polis, Tallinna Ülikool, Eesti Linnade ja Valdade Liit koos partneritega. MTÜ Polis ja partnerid on korraldanud igal aastal mitmeid konverentse ja foorumeid, kus arutatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse valdkonna keerukaid teemasid. Samuti märgitakse ära riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu olulisi sündmusi jms. President Arnold Rüütli sünnipäevad olid samuti sisukate arutelude kohaks.

Mõned näited:

19. veebruaril 2018. aastal toimus Riigikogu Konverentsikeskuses foorum “Eesti riik ja omavalitsused – 100 aastat”, millega tähistati Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. 

Foorumil ütles avasõnad ja tegi ka ettekande Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes rääkis parlamendi rollist Eesti riigi loomisel, taastamisel ja tuleviku kujundamisel. Ettekannetega esinesid veel MTÜ Polis asepresident Sulev Lääne ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja mitmed riigi ja kohaliku omavalitsuse ning ülikoolide esindajad.

Tervituskõne pidasid president Arnold Rüütel ja Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Aivar Kokk. Naaberriikide esindajatena võtsid sõna Soome Vabariigi suursaadik Eestis Kirsti Narinen, Läti Vabariigi suursaadik Eestis Raimonds Jansons ja Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Giedrius Apuokas.

Foorumi korraldasid MTÜ Polis, Riigikogu, Rahandusministeerium, Tallinna Ülikool, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Narva linn, üleriigiliste kohaliku omavalitsuste liitude vanematekogu, Haldusjuristide Ühendus, Valla- ja Linnasekretäride Selts ning Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.

President Arnold Rüütel rääkis Eesti haldusterritoriaalsest ajaloost öeldes, et tagasi vaadates omariikluse sajanditagusele ajale, tuleb tunda sügavat austust ja lugupidamist meie Maarjamaa poegade ja tütarde vastu, kes selle iseseisvuse meile kätte võitlesid. Meie rahva võit Vabadussõjas tuli suure ohvrite hinnaga, see nõudis meilt ligi 5000 inimelu. Vastase kaotused ei ole meile teada. Meie tänusõnad kuuluvad neile, kes meile Vabadussõjas appi tulid – need olid 4000 Soome vabatahtlikku, Soome põhjapojad (…) Hindamatu väärtusega meie võitlejatele oli välisabi Inglismaalt ja USA-st. 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartu rahuleping, mille kohaselt Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust de jure ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänsus õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Ajalugu on meile jätnud teistmoodi tegelikkuse. Ärgem unustage, et tänane Venemaa on selle sama Venemaa õigusjärglane. 

Tulles kohaliku omavalitsusega seotud küsimuste juurde, märgiksime kohe, et kogukondlik elukorraldus on läbi ajaloo olnud meie kohaliku omavalitsuse sisuks. Seda tõdemust on põhjalikult analüüüsinud professor Jüri Uluots oma 1930. aastal ilmunud monograafias. Kui küsida, kas eelistada riigikeskset või kogukondlikku printsiipi kohaliku elu korraldamisel, siis iseseisvumise järel valiti riigikeskne omavalitsuse mudel. Kas ühe- või kahetasandiline kohalik omavalitsus, siis 1920. aastal sätestas Eesti Vabariigi põhiseadus kahetasandilise. Aastal 1933 aga kaotati teise tasandi kohalik omavalitsus ja 1938. aasta põhiseadus taastas selle uuesti, kuid mööndusega, et linna- ja maakonnaseaduse kohaselt rakendatakse esmatasandil delegeeritud esindajaid. Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia vahekorra küsimusega on otseselt seotud ka haldusterritoriaalse jaotuse problemaatika. Mul ja paljudel siin saalis on hästi meeles 1990-ndate aastate algul läbi viidud haldusreform. Tookord tagastasime omavalitsustele nende õigused, kuid piiride muutmisel vältisime teadlikult. Piiritulpade ümbertõstmisega oleksime haldusreformi realiseerimise õiguslike ja majanduslike tulemuste saavutamise pannud väga tugeva surve alla. Eelmisel aastal vastu võetud haldusreformi tulemusena vähendasime meie omavalitsusüksuste arvu 3,7 korda. Meie naaber Läti tegi oma radikaalse piiritulpade ümbertõstmise läbi 2009. aastal, vähendades omavalitsuste arvu 4,5 korda. Juba tänane analüüs näitab, et neil on tõsiseid raskusi uute omavalitsusüksuste töö korraldamisel. Ääremaastumine ei ole vähenenud, pigem vastupidi, on alust karta, et samade probleemidega põrkame kokku ka Eestis. 

President Arnold Rüütel osales 14.05.2018 Tallinna Ülikoolis toimunud foorumil Riik ja omavalitsus täna ning vaade tulevikku 10 teesi – mis edasi. Foorumil õnnitleti ka president Arnold Rüütlit 90. sünnipäeva ja MTÜ Polis presidenti, varasemat õiguskantslerit Eerik-Juhan Truuvälit 80. sünnipäeva puhul. Arnold Rüütlit olid õnnitlemas ülikooli rektor Tiit Land, MTÜ Polis asepresident Sulev Lääne ning mitmed riigi ja kohaliku omavalitsuse ning nende liitude esindajad. 

Arnold Rüütli olulisusest Eesti riikluse taastamisel ning arendamisel rääkisid samuti Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas, mitmed Riigikogu komisjonide esimehed, Aivar Kokk, Riigikogukohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Mihkel Juhkami, Rakvere Linnavolikogu esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu aseesimees, Tallinna Linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja teised.

President Arnold Rüütel pidas oma sõnavõtus väga oluliseks riigi ja kohalike omavalitsuste ning ülikoolide ja kolmanda sektori koostööd. Samuti rõhutas ta kohaliku omavalitsuse arengu tulevikuvisooni loomise olulisust ning selles kontekstis tõstis esile foorumile ettevalmistatud 10 teesi tähtsust. 

4. mail 2021 toimus Tallinna Ülikoolis valdavalt virtuaalne (COVID 19 tõttu) kohtumine, millel anti president Arnold Rüütlile üle MTÜ Polise auliikme tunnustus ning õnnitleti teda ka seoses saabuva sünnipäevaga. 

Kohtumisega märgiti taasiseseisvunud Eesti riikluse ja omavalitsuste süsteemi taastamise 30. aastapäeva. Päevakorras oli samuti Tartus toimuva Eesti VI Omavalitsuspäeva ettevalmistamine. 

Kohtumisel tunnustati president Arnold Rüütli väga suurt panust Eesti omavalitsuste süsteemi taastamisel ja edendamisel. MTÜ Polis president Sulev Lääne andis üle tunnistuse, millel kirjas: „President Arnold Rüütel Erilised teened Eesti Vabariigi ees ja suur panus koostöösse“. Ettevõtja ja riigitegelane Raivo Vare nimetas Rüütlit taasiseseisvumise tolle aja sümboliks, seda jagasid ka mitmed teised kohalolijad. Tunnustavaid sõnu laususid Tallinna Ülikooli valitud rektor Tõnu Viik, kaitseminister Kalle Laanet, Toila vallavanem ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eve East ning teised riigi ja omavalitsuse juhid ning haridustegelased. Oma tunnustavad sõnad president Rüütli kohta ütlesid MTÜ Polise president Sulev Lääne, Tallinna Ülikooli vastvalitud rektor Tõnu Viik, kaitseminister Kalle Laanet, Tallinna Linnavolikogu esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus esimees Tiit Terik, Toila vallavanem, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Eve East aga teisedki riigi ja kohaliku omavalitsuse juhid ning haridustegelased. Rõhutati president Rüütli teeneid Eesti suveräänsuse taastamisel, liitumisel Euroopa Liiduga, tema tuge maaelu arendamisel, ka teaduse ja hariduse toetamist. Riigikogu esimees Jüri Ratas lausus oma avalduses järgmist: „See, mida president Rüütel on teinud, on olnud väga paljudele noortele eeskujuks, andnud paljudele võimaluse elada iseseisvas Eestis, Euroopa Liidus.“  Tallinna Ülikooli valitud rektor Tõnu Viik märkis: „Tänavu möödub 30 aastat olulistest sündmustest, mis võimaldasid meil end taas tunda vabade Eesti riigi kodanikena ning luua ühiskond, mis arvestaks rahva ajaloo, keele ja kultuuriga. Ilma omariikluse ja selle stabiilse õigusliku, poliitilise ja majandusliku aluseta ning efektiivselt toimiva haridussüsteemita, sh ülikoolideta, ei oleks eelnev ja ka ühiskonna edasine areng võimalik.“ Riigi taastamine märgitakse ära ka 26.-27. augustil Tartus aset leidval Eesti VI Omavalitsuspäeval. Tartu Linnavolikogu esimehe Lemmit Kaplinski poolt tutvustatigi omavalitsuspäeva ettevalmistuse, millel seekord jubilaarne tähendus, eskiisi. VI Omavalitsuspäeva esimene päev keskendub riigi ja omavalitsuste partnerlusele – sealjuures riigi ja omavalitsuste tasakaalustatud rollijaotuse saavutamisele, et suurendada subsidiaarsust. Teine päev on pühendatud rohepöördele ning kavas on ka erakondade juhtide paneeldiskussioon. Töötubades ja aruteludel saavad kokku Eesti riigi- ja omavalitsuste juhid, teadlased, eksperdid ja ametnikud, et üheskoos tulevikku luua. Omavalitsuspäevaga märgitakse koos riigi taassünni aastapäevaga ka 155 aasta möödumist Eestimaa esimese avaliku halduse seaduse „Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele Ria-, Tallinna- ja Kura-male“ jõustumisest. 

President Arnold Rüütel märkis oma tänusõnades muuhulgas: „Olen alati püüdnud jagada omavalitsuse muresid ja rõõme. Iseseisvusaastatega oleme üheskoos suutnud ära hoida üleliigse riikliku sekkumise kohaliku omavalitsuse tegemistesse. Kahjuks küll mitte alati ei ole juurde tulnud kohustused olnud tasakaalus riigipoolse rahastamisega.
Ma ei kahtle, et meie põhiseaduse preambulas sõnastatud Eesti riigi eesmärgid on omaseks saanud enamusele meie inimestest. Varsti tähistame 30 aasta möödumist meie taasiseseisvumisest ja meil on õigus küsida, kas oleme liikunud selles suunas, et eestlased jääksid ikka peremeesteks omal maal? Pole kahtlust, et kohaliku omavalitsuse panus oma elanikkonna kujundamisel ja rahvuse järjepidevuse tagamisel saab olema väga suur.“

Kohtumise lõpuettekande pidasid Tallinna Ülikooli haldus- ja ärikorralduse bakalaureusetudengid, kes esitlesid mõtted omavalitsuspäeva kui riikliku tähtpäeva tähtsustamise ja teadvustamise teemal. Üliõpilased panid ette viia läbi kogukondlikud talgud, millega elanikke omavalitsuste arengusse vahetult kaasata, korraldada ideevõistlusi ja premeerida häid mõtteid ning usinamaid kodanikke.

President Arnold Rüütli 94. sünnipäev Kadriorus büroos. Õnnitlejateks MTÜ Polis poolt Sulev Lääne, Sulev Mäeltsemees, Tiia Õun, Lili Tiri. Arutelu teemadeks kujunesid nii ajalooga seonduv kui ka kaasaja aktuaalsed probleemid. Kesksel kohal taas kohalik omavalitsus, samuti haridus, teadlaste tegevus valdkonnas ning hariduskorraldus ja õpetajate järelkasv. Kohtumine pakkus võimaluse arutada ajalooga seotud teemasid ning käsitleda ka kaasaegseid väljakutseid, sealhulgas hariduskorraldust, teadustööd ja õpetajate järelkasvu. Aruteludes rõhutati kohalike omavalitsuste tähtsust ja nende seost haridussüsteemi arendamisega. Diskussioon keskendus praktilistele küsimustele, nagu õpetajate järelkasvu tagamine ja teaduspõhiste lahenduste rakendamine hariduses. Käsitleti ka arenguid valdkonna teadustöös, sealhulgas kirjastustegevusega seonudvalt. President Rüütel rõhutas vestluses, et noorte kaasamine ja aktiivne osalus kohalikul tasandil on oluline tegur riigi edasises arengus. Kohtumine pakkus osalejatele võimaluse vahetada mõtteid ja kogemusi ning saada president Arnold Rüütlilt tagasisidet.

Kadriorus toimunud kohtumine ei olnud pelgalt sünnipäeva tähistamine, vaid ka sümboolne hetk, kus minevik ja tulevik said kokku. See andis võimaluse mitte ainult meenutada president Arnold Rüütli saavutusi, vaid ka vaadata edasi. Võimalus tähistada seda erilist päeva oli kõigile osalejatele suur au ja inspiratsiooni allikaks ja muutis kohtumise meeldejäävaks. 

 

President Arnold Rüütel tähistas 10. mail Kadrioru büroos oma 95. juubelit. Õnnitlejateks olid nii riigijuhid, kohalike omavalitsuse esindajad, teadlased, kolleegid kui ka lähedased. Õnnitlejateks olid ka MTÜ Polis ja Tallinna Ülikooli esindajad.

MTÜ Polise esindajate Sulev Lääne, Sulev Mäeltsemehe, Raivo Vare, Tiia Õuna ning Indrek Graubergi poolt anti üle auaadress, milles avaldati president Rüütlile tänu erilise panuse eest Eesti riigi taastamisse ja arengusse ning väga sisuka koostöö eest kohalike omavalitsustega.

Juubelil meenutati ka Eesti riikluse ning kohaliku omavalitsuse taasloomist ja arengut ning president Arnold Rüütli rolli selles. MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne tõi esile, et president Arnold Rüütlil on väga oluline roll nii Eesti taasiseseisvumisel kui ka riikluse ja kogukondliku elukorralduse arengu protsessis. President Arnold Rüütel on väga oluliseks pidanud ka teaduspõhist riigi juhtimist ning kohaliku omavalitsuse tegevuses analüütilist lähenemist. Seejuures on ta olnud olulises rollis omavalitsuspäeva ning selle kui riikliku tähtpäeva ellukutsumisel. President Arnold Rüütel on olnud väga aktiivne MTÜ Polis, Tallinna Ülikooli, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma, ELVL ja partnerite korraldatud ettevõtmistel esineja.

Raivo Vare märkis, et koos meenutati neid aegu, kui Arnold Rüütli juhitud Ülemnõukogu Presiidium mängis suunavat rolli nii uue valimiskorra väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja realiseerimisel kui ka haldusreformi läbiviimisel. Just ÜNP juures moodustatud ekspertkomisjoni tollased juhid, Polise liikmed Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne ja Raivo Vare rõhutasid, et selle komisjoni kaudu käinud omavalitsusstaatuse ja kohaliku haldusjaotuse protsesside ettevalmistamine ja läbiviimine andsid tõuke uue vaba ja demokraatliku riigikorralduse tekkeks alt üles, mis mõneti tuletas meelde ka esimese Eesti Vabariigi rakendumise ajalugu perioodil 1917-1919. 

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun on seisukohal, et võimatu on president Arnold Rüütli rolli Eesti riikluse taastamisel ning arendamisel üle hinnata. Samuti on imetlusväärne tema oskus inimestega suhelda ning aktiivne eluhoiak – seda nii ettekannetes, tervitustes kui ka vahetus suhtluses. Seega on täiesti loomulik, et ka näiteks omavalitsuspäevade „pildigaleriides“ on kõige enam just temaga soovitud ühispildile jääda.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg on veendunud, et president Arnold Rüütel on riigijuhina ja ühiskonnategelasena püüdnud juhinduda teaduspõhisest maailmapildist, kandnud endas nii Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu ajaloolist vaatenurka kui ka rõhutanud üha keerukamaks muutuva maailma väljakutsete lahendamiseks olulist tuleviku visiooni vajalikkust.

Eriline oli tema osa samuti kohaliku omavalitsuse süsteemi taastamise käigus, kusjuures kõik vallad, linnad ja alevid said omavalitsusliku staatuse tema allkirja kandva tunnistusega. Aluseks oli seejuures asjakohase ekspertkomisjoni otsus (toimis algselt Ülemnõukogu Presiidiumi, pärast Riigikogu valimisi aga Vabariigi Valitsuse juures). Õnnitlejateks olidki ekspertkomisjoni esimees emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees ning esimehe asetäitjad Sulev Lääne ja Raivo Vare. 

President Arnold Rüütel pidas oma rahva ajaloo jäädvustamist väga oluliseks. Kohalik omavalitsus kui üks Eesti riikluse loomise ning taastamise aluseid on seetõttu seda olulisem. Esile toodi mitmeid viimasel ajal valminud trükiste tähtsust. Rõhutati teadlaste töö erilisust ning koostööd kohalike omavalitsuste ning kolmanda sektori ja avaliku võimu esindajatega ning seda nii praeguste probleemide kui ka tuleviku väljakutsete lahendamisel. Märgiti, et president Arnold Rüütel on jätkuvalt aktiivselt osalenud kohaliku omavalitsuse arenguga seonduvates mõttevahetustes. Praktiliselt on valdav osa omavalitsuspäevadest, valdkonna foorumitest ning kollokviumidest saanud kuulda tema sisukaid sõnavõtte. Eelnev on kokku võetud ka juubelil esitletud Arnold Rüütli kogumikus “Tõeotsingute radadel”. Kogumikus on ka eraldi peatükk: “Kohalik omavalitsus”. Samuti sisaldub seda ainest ka peatükkides „Artiklid“ ning „Tervitused ja õnnitlused“.

7. Ideed ja mälestused jäävad … 

Kogumikus Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100 – omavalitsustegelased kirjutab president Arnold Rüütel muuhulgas järgmist: “Toimiva külaühiskonna kohta Eestimaal võib leida kinnitust juba muinasaja lõpust ja keskajast. Kohalik omavalitsus on eestlastele olnud kogukondliku elukorralduse vormiks. Vaid põgus pilk kogumiku sisukorrale veenab meid selles, et tegemist on oodatud ja vajaliku raamatuga. Me leiame sealt olulise andmebaasi Eesti omavalitsuste ja riigiasutuste töötajatest, kes on tegelenud kohaliku omavalitsuse temaatikaga. Nagu kogu avalik võim, nii on ka kohalik omavalitsus kohustatud järgima kehtiva põhiseaduse nõudeid. Kohalik omavalitsus ei saa hakata reguleerima riigielu küsimusi ega kehtestama piiranguid, mis riivavad meie kodanike põhiõigusi. On kohane meenutada, et Eesti on ühinenud Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Hartaga. Selle dokumendi üheks juhtmõtteks on kohaliku omavalitsuse rolli rõhutamine riigi kui terviku demokraatliku arengu tagamisel. Eesti kui väikeriigi kogemus kohaliku elu korraldamisel vajab kahtlematult tõsiteaduslikku üldistamist. Väga oluline on senise kogemuse analüüs ja üldistamine, olgu see kas või negatiivne. Hiljuti avaldatud Statistikaameti töötajate kokkuvõte „Haldusreformist statistiku pilgu läbi” toob välja haldusvõimekuse indeksi kasutamise plussid ja miinused. Tuleb välja, et eriteadlaste kaasamine edasisteks üldistusteks on hädavajalik. Seni tehtu väärib kahtlematult tunnustamist. Kohalike omavalitsuste töö on korduvalt olnud ka meie Riigikontrolli vaateväljas. Ilmselt vajavad need materjalid samuti üldistatud kujul käsitlemist, võib-olla juba kavandatud kogumikus „Loomine ja areng”. Haldusreform on kavandatava riigireformi väga oluline osa. See, kuidas me suudame kõige paremal moel haldusreformi seaduse sätteid rakendada, sõltub juba meist endist. Soovin omalt poolt jõudu ja optimismi!” 

**********************

Arnold Rüütel on avaldanud oma elust ja tegevusest mitmeid raamatuid ning neis leiame huvitavaid mõtteid ka kohaliku omavalitsuse kohast meie omariikluses ja selle taastamises.

MTÜ Polis mälestab sügava austusega President Arnold Rüütlit tema panuse eest Eesti riigi taastamisse ja arengusse ning kohaliku omavalitsuse tunnustamisse selles protsessis. Oleme väga tänulikud Arnold Rüütlile tema aktiivse osalemise eest MTÜ Polis tegevuses. 

Mõtteid edasiseks oli president Arnold Rüütlil veel palju ning alati lõppesid kohtumised kutsega uuteks aruteludeks …

President Arnold Rüütlit meenutades ja lähedastele kaastunnet avaldades,

Sulev Lääne	Sulev Mäeltsemees	Eve East	Aivar Kokk	Helmen Kütt
President Õppejõud	Asepresident Emeriitprofessor	Asepresident Vallavanem	Rahanduskomisjoni liige, kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees Liige	Sotsiaalkomisjoni liige, kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees Volikogu esimees
MTÜ Polis Tallinna Ülikool	MTÜ Polis Tallinna Tehnikaülikool	MTÜ Polis Toila Vallavalitsus	Riigikogu Jõgeva Vallavolikogu	Riigikogu Viljandi Linnavolikogu

Veikko Luhalaid	Andre Sepp	Katrin Niglas	Tiia Õun	Indrek Grauberg
Tegevdirektor	Tegevdirektor	Teadusprorektor	Haridusteaduste Instituudi direktor	Ühiskonnateaduste Instituudi direktor
Eesti Linnade ja Valdade Liit	Harjumaa Omavalitsuste Liit	Tallinna Ülikool	Tallinna Ülikool	Tallinna Ülikool

Sirje Ludvig	Kristi Sillart	Lili Kuusk	Jüri Andreas Järviste	Liisa Ikla
Juhatuse liige	Volikogu liige Õpetaja	Nutika liikuvuse valdkonna juht	Üliõpilane	Üliõpilane
MTÜ Polis	Saaremaa Vallavolikogu Kuressaare Nooruse Kool MTÜ Polis	Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit	Tallinna Ülikool	Tallinna Ülikool

Riigikogus anti üle omavalitsuspäevade deklaratsioonid

18. novembril 2024 toimus Riigikogus Eesti IX Omavalitsuspäeva ja Harjumaa IV Omavalitsuspäeva deklaratsioonide pidulik üleandmine Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 

Võrus toimunud Eesti IX Omavalitsuspäeva deklaratsioon keskendub kultuurilise eripära säilitamisele, loomemajanduse toetamisele ja kultuuri rollile piirkondlikus elujõus, rõhutades nii riigi kui kohalike omavalitsuste koostöö olulisust. Harjumaa IV Omavalitsuspäeva deklaratsioon Kiilis tõstab esile vajadust lahendada valglinnastumise ja hajaasustuse tõttu esile kerkinud liikuvuse probleeme. 

Riigikogu esimees Lauri Hussar sõnas, et kultuuriline eripära on piirkondade elujõu allikas ning tunnustas deklaratsioonides esitatud ettepanekuid, mis aitavad kaasa kohaliku elu edendamisele. „On hea meel, et Eesti Omavalitsuspäeval keskenduti nii tähtsale teemale nagu kultuuriline eripära, mille edendamine on võti just maapiirkondade omavalitsuste jaoks,“ ütles ta ning lisas, et väga olulised on ka Harjumaa Omavalitsuspäeva ettepanekud, mis käsitlevad liikuvuse väljakutseid. Tema kinnitusel jätkavad ettepanekute arutamist Riigikogu komisjonid.

Foto Merje Meisalu

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viigi sõnul on omavalitsuspäevade formaat heaks platvormiks teadlaste, poliitikute, kohalike kogukondade ja omavalitsuste esindajate kokku toomiseks, et ühistes aruteludes leida võimalusi omavalitsuste ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Nii Võrus käsitletud kultuurilise eripära hoidmine kui Kiilis arutatud liikuvuse väljakutsed on teemad, millega kohalikud omavalitsused igapäevaselt tegelevad ning mille arendamisesse panustamine läbi teadmussiirde on üks olulisi ülikooli eesmärke.

Foto Merje Meisalu

Võru linnapea Kalvi Kõva on seisukohal, et Võrus toimunud Eesti IX Omavalitsuspäeval sai igakülgselt kinnitust asjaolu, et kultuurilise eripära alalhoidmine ja arendamine on väga oluline kõigis Eestimaa piirkondades. Selles peitub piirkondade elujõud. Vastuvõetud deklaratsioonis on kirjas terve rida konstruktiivseid ettepanekuid riigi keskvalitsusele ja kohalikele omavalitsustele piirkondade kultuurilise eripära senisest tõhusamaks toetamiseks. Tahan siinkohal tuua esile, et punase niidina läbib neid ettepanekuid mõte riigi ja kohalike omavalitsuste hästitoimiva omavahelise koostöö vajadusest. Võru poolt esines ka abilinnapea Sixten Sild.

Foto Merje Meisalu

Kiili vallavanem Aimur Liiva on seisukohal, et seekordne Harjumaa omavalitsuspäev oli väga sisukas ning tõi kokku väga esindusliku seltskonna vastava valdkonna arvamusliidreid ja poliitikuid ning ettekannetes pakutud ülevaade aitas probleemide teadvustamisele palju kaasa. Tallinna linnapiirkond on viimase kahekümne aasta jooksul tundmatuseni muutunud, lähivaldade elanikkond on kasvanud 60 tuhande inimese võrra ning Tallinnasse endasse on lisandunud 70 tuhat inimest. Ettevõtted, kus töötab kokku kümneid tuhandeid Tallinna inimesi, on samal ajal kolinud linnast välja. See on toonud kaasa autoliikluse märkimisväärse kasvu mõlemas suunas ning üks võimalik lahendus peitub eri transpordiliikide paremas integreerimises. Harjumaa Omavalitsuspäeva osas võttis sõna ka HOL-i tegevdirektor Andre Sepp ja Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Foto Merje Meisalu

MTÜ Polis president Sulev Lääne rõhutas, et Võrus toimunud Omavalitsuspäeva teema „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas” peegeldas sisukaid arutelusid elava kultuuripärandi, noorte, hariduse ja loomemajanduse teemal. „Üle ja ümber ei saa me omavalitsuste ja riigi koostööst nendes valdkondades. Kultuurilise eripära alalhoidmine ja arendamine on meie kõigi jaoks vajalik.  Kiilis toimunud arutelud liikuvuse väljakutsetest valglinnastumise ja hajaasustuse tingimustes pakkusid samuti praktilisi ideid. Seega kajastavad tänavused  deklaratsioonid omavalitsustele olulisi teemavaldkondi ja väljakutseid, millega üheskoos, eelkõige Riigikogul, aga ka kõigi Omavalitsuspäevadel osalenud töögruppidega edasi tuleb minna. Me kõik saame anda oma panuse – teadmisi ja oskusi, et deklaratsioonides mainitud murekohad saaksid parima lahenduse.“ selgitas Lääne. 

Kohtumise kaasmoderaatoriks oli Riigikogu rahanduskomisjoni liige, kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige Aivar Kokk. 

Foto Merje Meisalu

Koos deklaratsioonide vastuvõtmisega esinesid ka Riigikogu II aseesimees Arvo Aller.

Foto Merje Meisalu

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof

Foto Merje Meisalu

Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse aseesimees, Rakvere Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami

Foto Merje Meisalu

Riigikogu liige varasem Võru linnapea Anti Allas

Foto Merje Meisalu

Riigikogu liige, Viljandi Linnavolikogu esimees Helmen Kütt

Riigikogu liige, Võru Linnavolikogu esimees Anti Haugas

Regionaalministri nõunik Neeme Suur

Foto Merje Meisalu

Mulgi vanem ja Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister

Foto Merje Meisalu

Kihnu Volikogu esimees Veera Leas

Foto Merje Meisalu

Anija vallavanem Riivo Noor

Foto Merje Meisalu

Eve East

Eelnevalt toimus Riigikogu Valges saalis omavalitsuspäevade deklaratsioonide üleandmine Vabariigi Valitsusele, esindajaks siseminister Lauri Läänemets. 

Jätkus kohtumine elava mõttevahetusega Riigikogus. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg on seisukohal, et omavalitsuspäevad kui koostööplatvorm on ennast igati õigustanud, andes seejuures uue võimaluse teadmussiirdeks praktikasse. Samas loovad diskussioonid aluse uuteks uuringuteks ning ühisteks  projektideks, kuna üha keerukamaks muutuvas maailmas ei ole eraldi toimides nn lihtsaid ja kõigile sobivaid lahendusi enam võimalik leida. Grauberg jätkas, et killustatus ning koordinatsiooni nõrkus on olulised faktorid, mis takistavad ühelt poolt teadlaste töö tulemuste praktikasse juurutamist, teisalt aga uutele, praktikast tõusetuvatele väljakutsetele ühist efektiivset vastamist.

Fotod Merje Meisalu

Hiljem kohtuti Komandandi majas. Arutelul käsitleti ka 2025. aastaks kavandatud omavalitsuspäevade ettevalmistusi nii Jõgeva kui Anija vallas. Arutelul osalesid Aivar Kokk, Sulev Lääne, Andre Sepp, Neeme Suur, Häli Allas, Kalvi Kõva, Sixten Sild, Kaja Liivak, Kristi Sillar, Jan Trei ja teised.

Seejuures oli Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi vallavolikogu aseesimees Jan Trei seisukohal, et Eesti IX Omavalitsuspäeva ja Harjumaa IV Omavalitsuspäeva deklaratsioonide üleandmine Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule on oluline. Deklaratsioonide koostamisse on kaasatud meie liidu liikmed ning Omavalitsuspäeva deklaratsioonid kajastavad omavalitsustele olulisi teemavaldkondi ja väljakutseid. Liidu vaates võtame parima osa Omavalitsuspäeva deklaratsioonide ettepanekutest ja mõtetest kaasa ka riigi keskvalitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu riigieelarve läbirääkimistele. Samuti asetame need ka valdkonna seadusloome ettepanekutesse, et esindada parimal moel kohalikke omavalitsusi ning lahendada Omavalitsuspäeva deklaratsioonides sisalduvaid kohalike omavalitsuste ettepanekuid. Omavalitsuspäeva ideede realiseerimine eeldab ka keskvalitsuse ja Riigikogu poliitilist tahet ütles Trei. Samuti on ELVL valmis aktiivselt osalema Jõgeva ja Anija valdades toimuvate omavalitsuspäevade ettevalmistamisel.

Eesti IX Omavalitsuspäeva deklaratsioon on leitav SIIT.

Harjumaa IV Omavalitsuspäeva deklaratsioon on kättesaadav SIIT.

Riigikogu fotograafi Merje Meisalu fotod on leitavad SIIT.

MTÜ Polise meediatoimkonna pildid on leitavad SIIT.

Foto Merje Meisalu

Edukat Eesti X Omavalitsuspäeva Jõgeval ja Harjumaa V Omavalitsuspäeva Anijal!

Sügav kurbus täidab meie südamed, kui peame hüvasti jätma oma armsa sõbra ja kolleegi Tiina Üksväravaga.

Tiina oli inimene, kes oli alati valmis aitama, oli suurepärane kuulaja ja omas sügavat huvi õigusteaduse vastu. Oma pika ja viljaka karjääri jooksul on Tiina andnud olulise panuse Eesti kohaliku omavalitsuse arengusse. Ta oli tunnustatud ekspert oma valdkonnas ja innukas eestkõneleja, kelle töö on kujundanud Eesti kohalike omavalitsuste arengut.

Me mäletame Tiinat kui sõbralikku ja toetavat kolleegi, kellega oli alati tore koos töötada. Tiina, Sa jääd meie südamesse.
Meie kaastunne Tiina lähedastele.

Tiina Üksvärav 17.11.1961 – 12.11.2024
1987 Tallinna Linna RSN Täitevkomitee (hiljem Tallinna Linnavalitsus)
• 1991 Eesti Linnade Liidu juhtiv konsultant
• 1993 Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei
• 2002 Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse õigusnõunik
• 2013 Eesti Linnade ja Valdade Liidu õigusnõunik
• Pikaaegne MTÜ POLIS liige

Võrus toimunud IX Omavalitsuspäev keskendus kultuuri rollile piirkondlikus elujõus

26.-27. septembril toimus Võrus Eesti IX Omavalitsuspäev, mis keskendus kultuurile. Lisaks toimusid traditsiooniline aasta omavalitsusteo väljakuulutamine, Riigikogus esindatud erakondade juhtide debatt ning vastu võeti omavalitsuspäeva deklaratsioon. Järgmine omavalitsuspäev toimub Jõgeval. 

Teksti koostasid Kaja Liivak, Kristi Sillart, Liisa Ikla ja Jüri-Andreas Järviste.

Eesti IX omavalitsuspäev „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas“, pööras tähelepanu nii kultuuri jätkusuutlikkuse kui maakultuuri kättesaadavusele olevikus ja tulevikus ning sellele, kuidas kultuuri kaudu elavdada kohalikku majandust. 

Riigikogu esimees Lauri Hussar ütles oma avakõnes, et oluliseim on see, et iga inimese panus on kultuuri hoidmisel kesksel kohal. „Võrumaa metsavendade ajalugu ja traagiline minevik on siinkandis hästi jäädvustatud ja see on piirkondlik kultuuriline eripära. Meie paikkondlikke eripärasid rõhutades ja isiklikule initsiatiivile tähelepanu pöörates on võimalik kultuuri arendada. Oluline on anda hoogu huviharidusele ja kohalikule initsiatiivile, sest kultuuriline eripära – nii kultuur kui ka keel – rikastab. Samuti on oluline loomemajandus. Seetõttu tasub kaaluda loomemajanduse laiendamist eraraha baasil, et oleks rohkem neid, kes suudaksid nutikate, kunstiliste või põnevate lahendustega meie saavutusi maailma viia“. 

Anti Haugas, Võru Linnavolikogu esimees ja Riigikogu liige, lisas oma tervitussõnas, et meie pärimusel on tõesti väga oluline koht maailma jõudmisel. „Kultuuriline mitmekesisus, erinevate võimaluste pakkumine arendab meid väga mitmekülgselt. On väga oluline rääkida, kust oleme pärit, kus on meie juured, sest see kannab edasi meie uhkustunnet lastele ja sõpradele. Uhkus päritolu üle tekitab omakorda noortes huvi ja nii hakatakse uurima oma sugupuud ning tekitab huvi meie esivanemate tegevuste vastu“.

MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne rõhutas, et oluline on ka riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ning teiste partnerite koostöö. Tema sõnul ei tohi põhiseaduse paragrahv eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisest muutuda vaid loosungiks, eriti keerulistel aegadel. „Võrumaa kogemus võiks siin olla eeskujuks edasisteks ühisteks lahendusteks ning üheskoos saame mõelda, mida ning kuidas ühiselt meie kultuurilise rikkuse arendamiseks edasi teha“.

Kalvi Kõva, Võru linnapea, rõhutas oma ettekandes, kui tähtis on tugeva vaimse sideme loomine kodukohaga, eriti ajal, mil maapiirkondades ja väikelinnades elanikkond väheneb. Tema sõnul on kultuurilise eripära ja kodukoha traditsioonide hindamine võtmetähtsusega piirkondliku elujõu säilitamisel.

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik rõhutas 2024. aasta Riigikogu teaduspoliitika konverentsil öeldut: “Eesti on elujõuline, kui selle rahvastik, ühiskond, majandus, kultuur ja keel pole mitte lihtsalt hoitud ja alles, vaid arengujõulised, vitaalsed ja edukalt kaasaegse maailma ohtusid trotsivad. Elujõuline Eesti on oma elanikele vastupandamatult atraktiivne elu- ja töökeskkond ning eesti keel ja kultuuri omandamine on kõigi poolt kõrgelt hinnatud viis Eesti elus osalemiseks. Elujõulise Eesti all peame me seega silmas midagi enamat kui Eesti kestlikkus, jätkusuutlikkus või säilenõtkus”.

Seto vallavanem Raul Kudre rääkis oma ettekandes “Kuis saia`nuursootskast? Kuidas saada noorsootskaks?” sellest, kuidas liidreid ja hakkajaid noori peale kasvatada. Kesksel kohal olid kool-noorsotöö-huvijuhid, kodu-kultuuripärand-kool, setokeelne lasteaiarühm Värskas ja kogukonnaklass Obinitsas. Samuti leidsid märkimist ESTLAT projekt Setomaa Liit – Noorte liidrite koolitamine,  ettevõtluse tugi „Kimmäs kotus“ „Kuningriigi või“ tulemas „Kuningriigi leib“ ja majandusõpe tooted seotud seto teemaga. Eraldi rõhutati, mida on vaja riigi poolt teha: anda hariduse korraldamisel kohalikele rohkem vabadust; murded keelteks; tõeliselt hoolida erinevatest kultuurikildudest.

Tartu Linnapea Urmas Klaas tõi esile, et koostöö kohalike omavalitsuste keskvalitsuse vahel on pigem vähene ja info liikumine osapoolte vahel pole süsteemne. Samuti tõi ta välja, et kohalike omavalitsuste lõikes erinevad suurel määral ühingutele suunatud rahastusmudelid ja see teeb suuremate kultuurikorraldajate elu üsna keeruliseks. See on halb mitmes omavalitsuses korraga toimuvate ürituste puhul. Üks näide: Pärdi päevad, festivalid toimuvad mitmes Eesti linnas ja nii toetusmudelid kui ka toetuste taotluste tähtajad on väga erinevad ja see võtab ära kultuurikorraldajalt väga palju ressursse, et sellega tegeleda.

Riigikogu liige ja Võru Linnavolikogu liige Anti Allas rõhutas kultuuri kui alustala. Ettekandes toodi esile: Meie põhiseadusega võetud ülesanne on tagada  keele ja kultuuri säilimise läbi aegade; kultuur seob ja liidab meid kokku tugevaks ja kestlikuks rahvaks; on olnud liiga keelekeskne lähenemine. Kultuur on oluliselt laiem, kultuur on ka metsas matkamine, seenekorjamine ja muud igapäevased tegevused maal, mida kultuurina ei pruugita käsitleda, kuid mille säilitamine on väga oluline identiteedi alus. Kohaliku kultuurielu edendamine tähendab ka väikeseid asju, mitte ainult rahvatantsuringi (ka see on oluline).

Mulgi vanem Kalle Vister tõi oma ettekandes (Kudas sinus saap mulk) esile, et emä päritolu loetes mulgis ainult üits põlv. Mulgimaale sisserännanu ja tõiste eesti suust vabariigi kodanike latse loetes ainult siis mulkes, kui na om Mulgimaal sündinu  ja üles kasvanu ja omave Mulgimaal kinnisvara. (tsit Eckbaum 1939). Samuti rõhutas ta Mulgi lipu olulisust: Mulgi lipp on must nagu mulgi kuub ja sinine nagu linapõld ning nende kate värvi vahelt jooseb läbi valgel taustal punane kaaruspael, mis oma viie sõlmege märgis Mulgimaa viit kihelkonda ja säälset rahvast.

Kihnu Vallavolikogu esimees Veera Leas keskendus Kihnu kultuuriruumi ajaloole ja tulevikule. 

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Tõnis Lukas rääkis oma ettekandes Riigikogu vaatenurgast kultuurilisele eripärale piirkondliku elujõu allikana. 

Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi rääkis Soome ja Eesti kultuurisidemetest ja nende arengust. 

Regionaalminister Piret Hartman rõhutas, et Eesti kultuur ei püsi ilma kohaliku kultuurita. Minister pidas väga oluliseks, et regionaalpoliitika peab olema laiapindne; valdkonnapõhine, mitte ainult meetmepõhine ning kohalikud omavalitsused on inimesele kõige lähemal, kuid lisaks teadmisele on vaja valdkondlikku teadmust. Samuti märkis minister, et kultuur ei ole iseenesest mõistetav ning kultuur võimestab kogukondi. 

Videotervitused saatsid omavalitsuspäevale peaminister Kristen Michael ning kultuuriminister Heidy Purga. 

Kahe päeva eesmärgiks oli arutada ja esitada ettepanekuid ning soovitusi, kuidas toetada eesti kultuuri säilitamist ja arengukavas seatud eesmärkide saavutamist pärimuse kestmise, loomemajanduse, kultuuri maapiirkondades ning riigi ja omavalitsuse rolli osas kultuuri edendamisel ning rahastamisel. Tähelepanuta ei jäänud ka noored ja regionaalne tasand. Toimunud töötoad olid aruelurohked ning ühtlasi jagati nii parimaid praktikaid kui murekohti, samuti käsitleti mitmeid väga olulisi piirkondliku kultuuri arengu teemasid ja võimalikke lahendusteid.  

Et pärimus kestaks – noored ja haridus; moderaatorid Sixten Sild, Võru abilinnapea, Kai Pata, Tallinna Ülikooli professor ja Katrin Karu, Tallinna Ülikooli dotsent

Loomemajandus; moderaator Ragnar Siil, loomemajanduse ekspert, Creativity Lab OÜ

Riigi ja omavalitsuste läbirääkimised ja ülesanded kultuuri edendamisel ja rahastamisel; moderaatorid Anti Haugas, Võru Linnavolikogu esimees, Riigikogu liige ja Marika Saar, hea kultuurikorralduse konsultant

Kultuur maal – olevik ja tulevik; moderaatorid Anti Allas, Võru Linnavolikogu liige, Riigikogu liige ja Raili Nugin, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur

Välja anti ka traditsiooniline aasta omavalitsustegu. Konkurss toimub igal aastal, et tunnustada algatusi, mis aitavad kaasa kohaliku ja regionaalse arengu edendamisele Eestis. Selle aasta omavalitsusteo tiitli võitjaks osutus Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Kultuuriministeeriumi koostöös ellu kutsutud „Kohaliku omavalitsuse kultuurijuhtide arenguprogramm”, mis on andnud suure panuse kultuurijuhtide professionaalsesse arengusse, aidates samal ajal säilitada piirkondlikku identiteeti ja kultuurilist eripära. Esile tõsteti ka mitmeid teisi silmapaistvaid algatusi.

Omavalitsuspäeva pidulikku vastuvõttu ilmestasid Võrumaa kultuuri esindajad, sealhulgas  noorterühm HOPSER ning Jane Vabarna ja Värska naised, samuti ansambel Hea Story.

Vastuvõtul ütlesid avasõnad Anti Haugas, Kalvi Kõva ja Heiki Kelp. Osalejaid tervitasid Aivar Kokk, Kalle Vister, Tiia Õun ja Indrek Grauberg. 

Teisel päeval toimus töötubade esindajate arutelu, kus käsitleti Marika Saare modereerimisel nii kõlama jäänud väljakutseid kui ka nende lahendamise võimalikke teid. Päeva lõpus võeti vastu töötubades toimunud arutelude põhjal valminud omavalitsuspäeva 2024 deklaratsioon, kuhu kirja pandud ettepanekud keskenduvad peamiselt kohaliku omavalitsuse ja keskvalitsuse tasandile. Samas märgiti, et kuna kultuuris on keskne roll kohalikel kogukondadel ja ettevõtjatel, siis on nende kaasamine lahenduste leidmisel väga oluline. 

Omavalitsuspäeva raames toimus ka Riigikogus esindatud erakondade esindajate debatt, kus räägiti sammudest, mis tagaks kohaliku elu elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse. 

Debatis osalesid: 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakond – Evelin Poolamets

Reformierakond – Maris Lauri

Isamaa – Aivar Kokk

Keskerakond – Mihhail Kõlvart

Sotsiaaldemokraatlik Erakond – Priit Lomp

Debati moderaatoriks oli Mirjam Mõttus

Deklaratsioon antakse traditsiooni kohaselt üle Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusele.

Deklaratsiooni esitlesid Võru abilinnapea Sixten Sild, Tallinna Ülikooli Aare Kruuser  õppejõud ja Saaremaa Vallavolikogu liige Kristi Sillart. 

Sulev Lääne ütles oma lõpusõnades, et teemavalik oli väga aktuaalne ja vajalik ning selge on see, et kultuur on tunduvalt laiem mõiste. „Tänan Võru rahvast, et vaataksime tulevikku ja leiaksime vastuseid nendele küsimustele, mis tegelikult omavalitsustele abiks on. Kultuur on südamelähedane kõigile. Minu jaoks jäi kõlama aga kolm märksõna. Esmalt noored. Ükskõik, mida me ka ei teeks, siis noori ei tohi kunagi unustada, vaid mõelda tuleb sellele, mis neid kõnetaks, et pärimus kestaks ja põlvest põlve edasi kanduks. Teiseks ettevõtlus. Siin ei aita meid selged ja kindlad piirid, vaid oluline on olla loov ning paindlik. Kolmandaks on selge aga see, et kuigi meil kõigil on olemas demokraatlikud seisukohad, siis kultuuri ja omavalitsuse koostöö on möödapääsmatu ja peamine ning koos sellega ei saa mööda vaadata ka meie regionaalse tasandi eripäradest. Oleme oma rahva pojad ja tütred ning meie erilisus rikastab meid. Erilisus on rikkus ja seda rikkust peame talletama oma laste ja lastelaste, meie tuleviku nimel“. 

Päeva lõpetamisel anti järgmise aasta omavalitsuspäeva korraldamise teatepulk üle Jõgeva vallale. „Mul on hea meel, et omavalitsuspäeva üks algatajaid Aivar Kokk saab oma meeskonnaga tähistada meie kümnendat aastapäeva,“ ütles Lääne.

Riigikogu liige, Jõgeva Vallavolikogu liige Aivar Kokk tänas samuti Võru korraldajaid: „Võru tõstis omavalitsuspäeva taseme väga kõrgele ning meil Jõgevamaal on, mille üle mõelda. Ühtlasi ootame kõigilt mõtteid, mis teemat järgmine aastal kajastada. Lahenduste võti on koostöös. Lõpetuseks soovin tänada ka teisi omavalitsuspäeva korraldajaid, sealhulgas Tallinna Ülikooli inimesi ja loomulikult MTÜ Polis meeskonda eesotsas Sulev Läänega, kes on selle traditsiooni üks peamisi vedureid ja eeskuju andjaid“.

Omavalitsuspäeva eesmärk on omavalitsuste poolt ühiskonnas täidetava rolli teadvustamine ja selgitamine. Omavalitsuspäeva raames analüüsitakse olulisemaid väljakutseid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tegevuses ning püütakse ühiselt leida optimaalseid lahendusteid. 

Omavalitsuspäev esimest päeva modereerisid Jõhvi vallavanem, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige Maris Toomel ja Võru abilinnapea Sixten Sild ning SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots.

Teise päeva moderaatoriteks olid Saaremaa Vallavolikogu liige Kristi Sillart ja SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots. 

Eesti IX Omavalitsuspäeval toimunut saab järgi vaadata Youtube kaudu järgmistelt linkidelt:

26.09.2024 

27.09.2024 

Omavalitsuspäev Võrus on kajastatud näiteks ka Võrumaa Arenduskeskuse, Võru Linna Lehe, Võrumaa Teataja, Lõuna-Eesti Postimehe, Lõunalehe, Tallinna Ülikooli, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Õpetajate Leht ja MTÜ Polis veebis ning sotsiaalmeedias.

Esinejate videotervitused ja slaidid SIIN. 

Eesti IX Omavalitsuspäeva deklaratsioon SIIN. 

Võru fotograafi Aigar Nagel pildid (suured failid) SIIN.

Võru fotograafi Aigar Nagel pildid (väikesed failid) SIIN.

MTÜ Polis meediatoimkonna pildid SIIN.

Pressiteade

Eesti IX omavalitsuspäevad: kultuuriline eripära piirkondliku elujõu allikana

Eesti IX Omavalitsuspäev (OVP 2024) toimub 26. – 27. septembril 2024 Võrus, keskendudes teemale „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas“

25.09.2024

Ühiskonnateaduste instituut

Eesti IX Omavalitsuspäev (OVP 2024) toimub 26.-27. septembril 2024 Võrus, kultuurikeskuses Võru Kannel (Liiva 13), keskendudes teemale „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas“.

Üritus toob kokku riigi, kohalike omavalitsuste, teadlaste ja kultuuri- ning loomevaldkonna esindajad, et arutada kohaliku kultuuri ja loomeettevõtluse arendamise strateegiaid.
Kaks päeva kestva ürituse jooksul arutletakse kultuuri ja kohaliku omavalitsuse koostöö tähtsuse üle ning uuritakse, kuidas kultuuriline eripära aitab kaasa piirkondliku elu edendamisele ja säilitamisele. Osalejatele pakutakse mitmeid töötubasid ja arutelusid, kus käsitletakse järgmisi teemasid:

•  Riigi ja omavalitsuse läbirääkimised ja ülesanded kultuuri edendamisel ja rahastamisel: Kuidas saavad riik ja omavalitsused koostööd teha kultuurilise arengu toetamiseks.
• Et pärimus kestaks – noored ja haridus: Noorte hariduse roll pärimuse säilitamisel ja edendamisel.
• Loomemajandus: Loomemajanduse mõju kohaliku arengu ja majanduse arengule.
• Maakultuuri kättesaadavus – olevik ja tulevik: Maakultuuri kättesaadavus ja selle arenguvõimalused tulevikus.

Esitluste ja arutelude käigus jagavad oma teadmisi ja kogemusi riigi, kohalike omavalitsuste ning ülikoolide esindajad, sealhulgas Võru linnapea Kalvi Kõva, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik, Setomaa vallavanem Raul Kudre ja Tartu linnapea Urmas Klaas.

Erilist tähelepanu pööratakse ka kultuurilise eripära ja kohaliku arengu vaheliste seoste analüüsimisele (vt ka EESTI IX OMAVALITSUSPÄEV „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas“ – SA Võrumaa Arenduskeskus (vorumaa.ee).

Võru linnapea Kalvi Kõva on seisukohal, et praegusel ajal, kui Eesti elanikkond kõigis maapiirkondades ja väikelinnades kiiresti kahaneb, on eriti tähtis, et meil kõigil tekiks maast madalast tugev vaimne side oma kodukandiga, et oleksime uhked oma kultuuriliste juurte ja piirkonna pärimuse üle. Sellise sideme olemasolu suurendab oluliselt tõenäosust, et inimene tahab oma edasise elu siduda just selle kalliks saanud maanurgaga ning et ta on huvitatud selle piirkonna arengust. Kultuurilise eripära tähtsust võrukeste elujõule on raske üle hinnata.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas usub, et selle aasta Eesti omavalitsuspäeva teemad peaksid meid kõiki kõnetama ning haakuvad laiemalt vaadates sügavuti Eesti iseseisvusega. Meie omakultuuri erinäolisus on motiiviks, mis kutsub inimesi oma kodukohast kaugemale uudistama minema või siis kaugemaltki Eestisse tulema. Loodan, et ühiselt läbi mõeldud ettepanekute ellurakendamine aitab oluliselt kaasa eri piirkondade arengule ja seeläbi ka kohalike kultuuritraditsioonide alahoidmisele. Mul on hea meel, et omavalitsuspäevad on kujunenud tõhusaks koostööformaadiks, kus ühiskonna ees seisvatele sõlmkohtadele parimaid lahendusi otsitakse.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president ning Tallinna Ülikooli õppejõud on seisukohal, et Võrus toimuva omavalitsuspäeva teema kultuuriline eripära piirkondliku elujõu allikana on väga oluline nii Eesti erinevate piirkondade identiteedi hoidmise kui ka kogu ühiskonna arengu aspektist. Põhiseaduse preambulis toodud põhimõte, mille kohaselt peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, ei tohi muutuda vaid loosungiks ning seda eriti keerukatel aegadel, kus me praegu ju elame. Lääne jätkab, et Võrumaa kogemus on siin paljuski eeskujuks ning omavalitsuspäeval saavad nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka ülikoolide esindajad väljakutsetele „otsa vaadata“ ning mõelda, mida ning kuidas ühiselt meie kultuurilise rikkuse arendamiseks edasi teha.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi Vallavolikogu aseesimees Jan Trei on seisukohal, et kultuuri kättesaadavus omavalitsustes on investeering tulevikku. Selleks peavad riik ja omavalitsused käsikäes töötama, et pakkuda kogukondadele tuge piirkondliku elujõu säilitamiseks. Kultuurivaldkonna teemad on ka liidus omavalitsuste esindamisel olulisel kohal ja riigieelarve läbirääkimiste töölaual ning on osa targast regionaalpoliitikast.

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor rõhutab, et omavalitsuspäev on kujunenud foorumiks, kus erinevad osapooled analüüsivad aktuaalseid teemasid. Oluline on seejuures, et üha enam on hakatud ka ülikoolis ning selle instituutides tajuma ühiskonna oluliste probleemide lahtimõtestamise vajadust ning koos sellega teaduspõhiselt aktiivsemalt panustama probleemidele lahendusteede otsimisse. Grauberg märgib, et lisaks tema instituudi panusele on väga oluline ka haridusteaduste ning humanitaaria valdkonna esindajate protsessis osalemine ning jätkutegevuste ühine kavandamine.

Üritusel tunnustatakse konkursi „Aasta Omavalitsustegu“ võitjaid ning võetakse vastu OVP 2024 deklaratsioon, mis edaspidi antakse üle Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatusele. Omavalitsuspäeva raames toimub ka Riigikogus esindatud erakondade esindajate debatt. Samuti saavad osalejad osa kultuurilisest programmist ja tantsuõhtust, kus pakutakse ainulaadset võimalust tutvuda Võru kultuuri ja traditsioonidega.

Eesti IX Omavalitsuspäev 2024 pakub olulist platvormi kultuuripoliitika arutamiseks ja piirkondliku elu edendamiseks, pakkudes osalejatele võimalust jagada häid praktikaid ja osaleda inspireerivates aruteludes.

Omavalitsuspäeva saab jälgida ka veebiülekande teel SIIN.

Omavalitsuspäevade kutse

Programm

Omavalitsuspäevade info

MTÜ Polis Auliikmed 28.08.2024

Jüri Ratas, MTÜ Polis auliige

Jüri Ratas sündis 2. juulil 1978 Tallinnas. 2000. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseõppe ärikorralduse erialal ning kaitses samas 2002. aastal magistrikraadi. 2005. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Õigusinstituudi magistriõppega võrdsustatud 4-aastase bakalaureuseõppe. Ta on hinnatud lektor ülikoolides (Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool) ning sageli esineb loengutega ka üldhariduskoolides.

2000. aastast on Jüri Ratas olnud aktiivselt tegev poliitikas, sh kohaliku omavalitsuse valdkonnas, olles 2005. aasta novembrist kuni 2007. aasta aprillini Tallinna linnapea. Ta algatas Euroopa Rohelise Pealinna idee ning 2006. aasta 15. mail (Tallinna Päeval) allkirjastasid Euroopa 15 linna ja Eesti Linnade Liidu esindajad Tallinnas Euroopa Rohelise Pealinna memorandumi, tehes Euroopa Komisjonile ettepaneku algatada Rohelise Pealinna nimetuse väljaandmine. 

2007. aastast on Jüri Ratas olnud poliitik riigi kesktasandil. Ta valiti 2007. aasta märtsis Riigikogusse ning 2. aprillil Riigikogu teiseks aseesimeheks. Aastail 2016-2021 oli ta Eesti Vabariigi peaminister, kusjuures sellesse perioodi langesid Eesti eesistuja kohustused Euroopa Liidus. 2021-2024 oli ta Riigikogu esimees. 2024. aastal kandideeris ta Euroopa Parlamendi valimistel ning osutus valituks, mille järel lõppes 1. juulil tema Riigikogu liikme mandaat.

Tunnustused:

2009 – Tallinna teenetemärk

2018 – Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist

2019 – Madalmaade Oranje-Nassauordeni suurrist

2019 – Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni II klass

2021 – Riigivapi II klassi teenetemärk

2021 – Välisministeeriumi teeneterist

2022 – Ukraina Vürst Jaroslav Targa II järgu orden

Jüri Ratas on osalenud väga aktiivselt MTÜ Polis ettevõtmistes ja eesmärkide saavutamisel, sh esinedes korduvalt MTÜ Polis ja partnerite konverentsidel, kollokviumidel ja seminaridel ning üliõpilastega kohtumistel. Samuti on ta andnud olulise panuse valdkonna arengu kirjalikku kajastamisse. Eriti väljapaistev on tema roll olnud ka Omavalitsuspäeva kui riikliku tähtpäeva ellukutsumisel ning traditsiooni arendamisel, seejuures Omavalitsuspäevade deklaratsioonide Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esindajatele pidulike üleandmiste tava kujundamisse.

Helmen Kütt, MTÜ Polis auliige

Helmen Kütt sündis 28. juulil 1961 Viljandis. Aastal 2001 lõpetas ta Tallinna Ülikooli (tolleaegse Tallinna Pedagoogikaülikooli) sotsiaaltöö erialal ning kaitses 2003. aastal samas magistrikraadi.

Kohalike omavalitsuste valimistel on ta kandideerinud alates 1993. aastast ja on kõikidel valimistel osutunud ka valituks Viljandi Linnavolikogu liikmeks. Aastatel 1993–2001 ja 2005–2011 töötas Helmen Kütt Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalameti juhatajana ning aastatel 2001–2005 Viljandi abilinnapeana. 2021. aastast on ta Viljandi Linnavolikogu esimees. 

Helmen Kütt on  olnud kauaaegne Riigikogu liige, kuuludes parlamendi XII, XIII, XIV ja XV koosseisu. Ajavahemikus 26. märts 2014 kuni 9. aprill 2015 oli ta sotsiaalkaitseminister. 2016. aasta 5. detsembrist valiti ta Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeheks, samuti 2022. aasta 25. juulil valiti ta taas Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeheks. Alates 2023. aastast on ta Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees.

Tunnustused:

Viljandi linna teenetemärk 2011

Tunnustus Tallinna Ülikooli silmapaistev vilistlane 2014

Balti Assamblee medal 2021

Helmen Kütt on aktiivselt panustanud MTÜ Polis tegevusse ja eesmärkide saavutamisse, esinedes seejuures korduvalt MTÜ Polise ja partnerite foorumitel. Ta on samuti Omavalitsuspäeva kui riikliku tähtpäeva aktiivne toetaja ja traditsiooni arendaja ning OVP oma lipu mõtte algataja ja ka 2022.a. Viljandis toimunud Eesti VII Omavalitsuspäeval lipu kasutusse võtja. Uue traditsioonina toimub lipu üleandmine pidulikult järgmisele korraldavale omavalitsusele. Eriti suur oli tema roll 2022. aasta septembris Viljandis toimunud Eesti VII Omavalitsuspäeva ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Esile tuleb tuua ka Helmen Küti rolli omavalitsuspäevade jätkutegevuste traditsiooni arendamisel, seejuures Viljandis toimunud omavalitsuspäeva deklaratsiooni arutelu läbiviimisel Riigikogu sotsiaalkomisjonis.

Raivo Vare, MTÜ Polis auliige

Raivo Vare sündis 11. mail 1958. aastal. 1980. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magna cum laude ja 2003. aastal Estonian Business Schooli ärimagistriõppe cum laude. 

Alates kohaliku omavalitsuse taastamisest 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses oli Raivo Vare tihedalt seotud kohaliku omavalitsusega. Ta oli aastatel 1990-1993 vabariigi haldusreformi ekspertkomisjoni aseesimees ning 1991. aasta 11. veebruaril moodustatud Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee esimees. 

Enne Eesti iseseisvuse taastamist töötas Ülemnõukogu Presiidiumis, aastatel 1990-1992 oli riigiminister ning aastail 1996-1999 oli ta teede- ja sideminister. Ta on mitme ettevõtte nõukogu liige, avalikkuses hinnatud logistika- ja majandusvaldkonna ekspert.

Tunnustused:

2002 – Riigivapi IV klassi teenetemärk

2006 – Riigivapi II klassi teenetemärk

Raivo Vare on aktiivselt panustanud MTÜ Polis tegevusse ja eesmärkide saavutamisse, esinedes seejuures korduvalt MTÜ Polise ja partnerite konverentsidel, kollokviumitel ja seminaridel. Ta on osalenud aktiivselt paljude MTÜ Polis ettevõtmiste kavandamisel ning läbiviimisel, samuti on ta andnud olulise panuse valdkonna arengu kirjalikku kajastamisse ja kohaliku omavalitsuse alaste kogumike ettevalmistamisse. Ta on olnud Omavalitsuspäeva ellu kutsumise üks aktiivsemaid toetajaid. Samuti on ta olnud paljude omavalitsuspäevade kaaskorraldaja ning traditsiooni arendaja. Esile tuleb tuua ka tema suurt rolli esimest korda väljaspool Tallinna, Narvas 2018. aastal toimunud Eesti III Omavalitsuspäeva korraldamisse ja sellel esinemisse, samuti on ta väga aktiivselt osalenud Harjumaa omavalitsuspäevade korraldamisel.

Mihkel Juhkami, MTÜ Polis auliige

Mihkel Juhkami sündis 12. juulil 1963. aastal Rakveres. Ta lõpetas 1981. aastal Loksa Keskkooli, 1986. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ja 1991. aastal Eesti Diplomaatide Kooli.

Mihkel Juhkami on kohaliku omavalitsusega olnud seotud alates kohaliku omavalitsuse taastamisest 1980. aastate lõpus – 1990. aastate alguses. Ta on pikka aega juhtinud Rakvere Linnavolikogu, olles aastatel 1996-2013 selle esimees ja ta on taas linnavolikogu esimees alates 2017. aastast. Aastatel 2013-2017 oli ta Rakvere linnapea. Ta oli Riigikogu XI koosseisu liige. 

Tähelepanuväärne on Mihkel Juhkami panus olnud Eesti kohalike omavalitsuste rahvusvaheliste suhete arendamisel, sh esindamisel rahvusvahelistes organisatsioonides (Euroopa Liidu Regioonide Komitees, Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressis). Ta on aastaid kuulunud meie üleriigiliste kohaliku omavalitsuse liitude (alates 2018. aastast Eesti Linnade ja Valdade Liit ja enne seda Eesti Linnade Liit) juhtorganitesse (pikka aega üleriigilise liidu juhatuse aseesimehena). 

Mihkel Juhkami on aktiivselt panustanud MTÜ Polis tegevusse ja eesmärkide saavutamisse, esinedes seejuures korduvalt MTÜ Polise ja partnerite foorumitel. Samuti on ta aktiivselt osalenud teistel MTÜ Polis üritustel. Mihkel Juhkami on olnud Omavalitsuspäeva ellu kutsumise üks aktiivsemaid toetajaid. Samuti on ta olnud kõigi üleriigiliste omavalitsuspäevade traditsiooni arendaja. Esile tuleb tõsta tema suurt rolli Eesti II Omavalitsuspäeva ettevalmistamisel ja  korraldamisel Tallinna Kalevi Spordihallis 2017. aastal – sellega märgiti ühtlasi ära Eesti kohaliku omavalitsuse taasloomise arengu etapp aastatel 1989-2017 seonduvalt haldusreformiga. 

Ott Kasuri, MTÜ Polis auliige

Ott Kasuri sündis 1. detsembril 1955. aastal Tallinnas. 1979. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi (nüüd Tallinna Ülikool) matemaatika- ja füüsika õpetajana.

Ott Kasuri on olnud seotud kohaliku omavalitsusega alates selle taastamisest, olles valitud 1989. aasta 10. detsembril poole sajandi järel esimest korda toimunud peaaegu vabadel valimistel Harku valla esinduskogusse – Harku Vallavolikogusse (esialgu varasema nimetusega Harku Külanõukogu Rahvasaadikute Nõukogusse). Seejärel on ta olnud kümnel korral valitud Harku Vallavolikogu liikmeks ning oli 1993-1996 Harku Vallavolikogu esimees. Samuti on ta olnud volikogu mitmete komisjonide esimees. Aastatel 1996-2007 oli ta Harku Vallavalitsuses abivallavanem või vallavanem. Ta on pikka aega töötanud koolijuhina, sh 1986-1996 Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktorina. Ta on aastaid hariduseksperdina osalenud erinevates valdkonna töögruppides ja komisjonides, seejuures esindades läbirääkimistel Vabariigi Valitsuse delegatsiooniga kuni 2018. aastani Eesti Maaomavalitsuste Liitu ja seejärel Eesti Linnade ja Valdade Liitu.

2008-2018 töötas Ott Kasuri Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektorina ning alates Eesti Linnade ja Valdade liidu moodustamisest 2018. aastal on ta olnud selle liidu arendusjuht, edaspidi arendusnõunik. Ta on aktiivselt panustanud kohaliku omavalitsuse rahvusvaheliste suhete arendamisse, esindades alates 2005. aastat Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi delegatsiooni liikmena Eestit. 

Tunnustused:

Harku valla teenetemärk 2002

Harjumaa Väike Holmer 2014

Harjumaa teenetemärk 2019

Ott Kasuri on aktiivselt panustanud MTÜ Polis tegevusse ja eesmärkide saavutamisse, esinedes seejuures korduvalt MTÜ Polise ja partnerite foorumitel ning osalenud aktiivselt paljude MTÜ Polis ettevõtmiste kavandamisel ning läbiviimisel. Tal on olnud suur roll ka kohaliku omavalitsuse alaste kogumike ettevalmistamisel ning omavalitsuspäeva ellukutsumisel. Samuti on ta olnud paljude omavalitsuspäevade kaaskorraldaja ning traditsiooni arendaja. Esile tuleb tuua ka tema rolli esimese valla omavalitsuspäeva kaaskorraldajana Harku vallas 2018. aastal ning edaspidi Harjumaa omavalitsuspäevade idee arendajana.

Kollokvium Riigikogus “Riik, kohalik omavalitsus ja kriisihaldus – õigusruumi areng ning tulemuslikum haridus”

28. augustil 2024 kell 12.00 toimub Riigikogus kollokvium teemal “Riik, kohalik omavalitsus ja kriisihaldus – õigusruumi areng ning tulemuslikum haridus.” Seekordne kohtumine on pühendatud Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ja MTÜ Polis 20. aastapäeva, kohaliku omavalitsuse aluste seaduse vastuvõtmise ja Eesti Linnade Liidu taastamise 35. aastapäeva. Samuti meenutatakse Eerik-Juhan Truuväli, kelle panus riikluse ja kohaliku omavalitsuse taastamisse on olnud märkimisväärne.

28. augustil 2024 kell 12.00 toimub Riigikogu Konverentsikeskuses Eesti Vabariigi taastamise 33. aastapäevale pühendatud kollokvium, mille fookuses on riigi ja kohalike omavalitsuste koostöö kriisihalduses. Viimased aastad on näidanud tõsiseid puudujääke Eesti kriisihaldussüsteemis, eriti riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös.
Kollokviumi teema on ”Riik, kohalik omavalitsus ja kriisihaldus – õigusruumi areng ning tulemuslikum haridus.”

Madis Kallas, Riigikogu liige, endine linnapea ja vallavanem, rõhutab kohalike omavalitsuste kriisideks valmistumise tähtsust. “On hädavajalik suurendada valdkonna kompetentsi ja arendada avaliku võimu ja ülikoolide koostööd paindlike mikrokraadide abil,” ütleb ta. Ta lisab, et oluline on tagada koordineeritud koostöö Riigikogu, valitsuse, valdade ja linnade vahel.

Erkki Koort, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja, toob esile kohaliku omavalitsuse kriitilise rolli kriiside ajal, nagu koronapandeemia ja suured elektrikatkestused. “Kriiside mõju leevendamiseks on teadlik valmistumine ja harimine ülioluline,” märgib Koort.

Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor, peab kollokviumi teemat äärmiselt oluliseks, arvestades järjestikuste kriiside konteksti. “Koostöö ja tõhusate strateegiate väljatöötamine on hädavajalikud ühiskonna vastupidavuse ja arengu tagamiseks,” rõhutab ta.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud, rõhutab, et kollokvium keskendub kriisihalduse efektiivsusele, mis on muutunud ühiskonna keskseks väljakutseks. Ta rõhutab, et vajalikud on konkreetsed koostöövormid, mis tagavad õiguste ja kohustuste tasakaalu, samuti efektiivsed mehhanismid kriiside lahendamiseks ja teavitamiseks.

Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, toob esile, et keerulistes aegades on tõhusa kriisihalduse eelduseks selgus rollide osas – millised ülesanded on riigil ja millised kohalikel omavalitsustel. Omavalitsused ootavad riigilt kriisireservide loomist ja kriisispetsialistide toetamist. Trei rõhutab, et haritumad inimesed saavad kriisidega paremini hakkama, mistõttu on vajalik spetsialistide koolitamine ja mikrokraadide arendamine.

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor, rõhutab koostöövõrgustiku tähtsust mõistlike lahenduste leidmisel. Heaks näiteks on Rae vallas arendatud kohaliku valitsemise mikrokraad, mille eesmärk on luua magistrikava. Kollokviumi teema on välja kasvanud praktilistest vajadustest ning teadmusülekande laiem rakendamine on instituudi oluline panus ühiskonna väljakutsete lahendamisse.

Kollokviumiga tähistatakse mitmeid olulisi sündmusi, sealhulgas Eesti Euroopa Liiduga ühinemise ja MTÜ Polis 20. aastapäeva, kohaliku omavalitsuse aluste seaduse vastuvõtmise ja Eesti Linnade Liidu taastamise 35. aastapäeva. Samuti meenutatakse Eerik-Juhan Truuväli, kelle panus riikluse ja kohaliku omavalitsuse taastamisse on olnud märkimisväärne.
Kohtumised on jälgitavad ka veebist. 

Päevakava

Kollokviumi videomaterjal

https://www.youtube.com/playlist?list=PLGN_9mNPMaEhQq03HDkn2gTEEzqYLVzJQ

Pildigalerii

PILDID 28.08.2024

Esinemiste materjalid

Kohaliku valitsemise mikrokraadi teise lennu lõpuseminarist ning kolmandast vastuvõtust sügisel 2024

Kohaliku valitsemise mikrokraadi teise lennu lõpetasid edukalt paljud kohalike omavalitsuste ja nende liitude poliitikud ja ametnikud. Kõik avaldasid soovi ka edasi õppida ning Tallinna Ülikool ja valdkonna koostöövõrgustik püüavad omalt poolt jätkuvalt panustada kohaliku omavalitsuse inimvara arengusse.  

Eelneva kinnituseks on ka riigipoolse toetuse jätkumine ning paljude omavalitsuste ja nende liitude, ülikoolide, MTÜ Polise ja teiste koostööpartnerite koostöövalmidus. Kavas on välja arendada kohaliku valitsemise üheaastane magistrikursus, mis lisaks nn baaskursusele (15 EAP-d) sisaldaks ka juhtimise ja innovatsiooni mikrokraadi (12 EAP-d) ning õiguse mikrokraadi (18 EAP-d). Kava kohaselt lõpeks magistrikava lõpueksamiga. Õnne lõpetajatele ja edu edaspidiseks koostööks!

ÜHISKONNATEADUSTE BLOGI

Kohaliku valitsemise mikrokaraadi lõpetajad tähistavad edu

Karin Ratas

24.05.2024

Ühiskonnateaduste instituut

Ühiskonnateaduste instituudis oli hiljuti rõõmus sündmus – 18 inimest lõpetas kohaliku valitsemise mikrokraadi programmi. Lõpetajad said tunnistused ja teadmised, mis aitavad neil paremini toime tulla oma tööalaste väljakutsetega. Tallinna Ülikooli kohaliku valitsemise mikrokraadil on partneritena kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu koostöös.

Programmi edukus ja koostöö tähtsus

Mikrokraadi koordinaatori Sulev Lääne sõnul on programmi õnnestumine suuresti seotud koostöö oskuste omandamisega. „Kui sügis algas klassiruumis suure vaikusega, siis kevadeks olid kõik juba nii palju tarkust kogunud, et omavahelistel aruteludel ja küsimustel ei paistnud lõppu tulevat,“ ütles Lääne. Lääne toonitas oma kõnes, et elukestev õpe on pidev protsess. Ta avaldas lootust, et see ei jää äsja tunnistuse saanute viimaseks ühiseks õppimiskogemuseks ja vihjas tulevastele magistriõppe võimalustele. „Oleme väga rahul, et meil on hea koostöö ministeeriumite ja teiste riiklike institutsioonidega ning mis peamine, meil on õpetamas tugevad õppejõud, oma ala spetsialistid,“ lisas ta.

Praktilise õppe väärtus

Harjumaa Omavalitsuste Liidu esindaja Andre Sepp rõhutas, et mikrokraadi projekt sündis vajadusest tõsta ametnike ja volikogu liikmete kompetentsi. Sepp avaldas lootust, et programmi lõpetanud on rahul saadud teadmistega ning motiveerivad ka oma kolleege õppima. “Harjumaal ei ole aega ja meil on vaja lahendusi kohe,” märkis Sepp, rõhutades omandatud teadmiste praktilist väärtust. Tallinna linnavolikogu liige Maris Sild kinnitas Sepa sõnu, rõhutades, et lõpetajad võiksid olla selle õppe saadikud, levitades omandatud teadmisi ja oskusi laiemalt.

Kõrghariduse muutuv maastik

Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks tõi esile, et kõrgharidus on muutumas, kus tasemeõppe osalejate arv väheneb ja täiendusõppe osalejate arv suureneb. Ta märkis, et kuigi seadusandlik raamistik mikrokraadide osas puudub, on Tallinna Ülikooli programm näidanud, et selline haridusvorm võib olla edukas. „Koostöö valdkonna spetsialistidega on olnud programmi edu võti,“ ütles Saks.

Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudengid Liisa Ikla ja Jüri-Andreas Järviste leidsid samuti kursusest suurt kasu. Liisa: „See kursus oli väga kasulik. Riigiteaduste tudengina me nii palju teadmisi kohaliku omavalitsuse kohta ei saa ning eriti veel seltskonnas, kus kõik on praktikud.“ Jüri lisas: „Mina näeksin vähemalt osa sellest õppest ka riigiteaduste bakalaureuse õppekava osana just selle praktilisuse tõttu.“
 

Kohaliku valitsemise mikrokraadist

Kaire Veinthal, Saue Vallavolikogu liige:

“Kohaliku valitsemise mikrokraad – unikaalne ja väga praktiline õppekava volikogu ja vallavalitsuse töötajatele. Julgen siiralt seda õppekava soovitada ja mul on kahju, et kooliaasta juba läbi saab. Iga loeng oli täis sisukat ja väga vajalikku informatsiooni, mis ühel või teisel moel meid kaasa haaras ning grupiliikmete mitmekesiste kogemustega segunedes elulise tähenduse sai ja tegutsema motiveeris. Õppejõud on väga kogenud erialaspetsialistid ning probleemipüstitused sellised, millega kõik mitmel tasandil suhestuda saavad alates sellest, kuidas näha oma töös tervikpilti, kujundada muutuseid tulemuslikult ja arendada kohalikul tasandil ettevõtlust kuni teenuste disaini või raha kasutamiseni nii, et otsustel oleks pikaajaline ja mõõdetav mõju.”

Mihkel Liivo, Tallinna Linnavolikogu esimehe nõunik:

“Mikrokraad annab mitmeid tööks vajalikke praktilisi oskuseid alustades KOKS-i rakendamisest ning lõpetades inimeste ja meediaga suhtlemisega. Kuid ennekõike annab see laia vaate omavalitsussüsteemi olemusest, mõtestab meie töö sisu ja laiemat tähendust. Väga kasulikud olid praktiliste õiguslike probleemide arutelud, mis toimusid nii loenguvormis, kui kohtumistel ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja omavalitsusliitude esindajatega. Ilmselgeks boonuseks olid arutelud inspireerivate ja avatud mõtlemisega kaasõppuritega. Sellepärast mõistan vägagi hästi, miks varasemad lõpetajad on väljendanud huvi jätkukursuste järele.”

Meelis Kuusk, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht:

“Osalesin sügis 2023 kuni kevad 2024 kontaktõppe vormis kohaliku valitsemise mikrokraadi koolitusprogrammis ja pean seda erakordselt arendavaks kogemuseks. Programmi käigus käsitleti kohaliku omavalitsuse olemust ja arengut, volikogu ja valitsuse suhteid, strateegilist juhtimist ning poliitika kujundamist ja ettevõtluse küsimusi KOV tasandil. Iga moodul pakkus põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi, mida on võimalik kohe tööelus rakendada. Eriline väärtus sellel koolitusel oli võimalus tutvuda erinevate ministeeriumite ja ametitega ning nende töökorraldusega. Samuti andis see programm suurepärase võimaluse kohtuda teiste kohalike omavalitsuste ametnikega, vahetada kogemusi ja luua kasulikke kontakte. Olen kindel, et see koolitusprogramm on vajalik kõigile kohalike omavalitsuste ametnikele, kes soovivad oma silmaringi laiendada ja saada uusi teadmisi nii teoorias kui praktikas. Soovitan seda koolitusprogrammi kõigile, kes soovivad oma professionaalset taset tõsta ja olla kursis kohaliku valitsemise parimate praktikatega.”

Katrin Krause, Harku vallavanem:

Teise lennu värske vilistlane Harku vallavanem Katrin Krause hindab kursuse puhul enim seda, et meie, kes me tuleme erinevatest omavalitsusest ja oleme erineva akadeemilise haridusega, ei ole õpet, kus on võimalik õppida omavalitsuse juhtimist. Paljud meist on pidanud kohe tööle asuma ning igaüks on tegutsenud oma pädevuste ja kogemuste najalt. Kuna tööks vajalik pädevus on lai siis mikrokraadi kursus lisas vajalikke teadmisi ning saime ühtsed taustateadmised väga mitmes valdkonnas.
 

Pidulik lõpetamine

Pidulikul sündmusel tänati ka õppejõude, kes andsid oma panuse mikrokraadi õnnestumisse. Ühist tordisöömist saatis vilgas arutelu, mis peegeldas programmi edukust ja lõpetajate rahulolu. Lõpetamise tähistamine ühiskonnateaduste instituudis näitas, kui väärtuslik on mikrokraad kohaliku valitsemise spetsialistidele, pakkudes neile praktilisi teadmisi ja koostöö oskusi, mis aitavad neil edukalt töötada ja panustada oma kogukondadesse.

Tulevik

Eesti Linnade ja Valdade Liit ning mitmed teised organisatsioonid peavad oluliseks omavalitsustöötajate ja poliitikute koolitust. Paljud omavalitsused on aktiivselt selles protsessis osalenud. Mikrokraadi eesmärk on pakkuda täiendõpet kohalike omavalitsuste juhtidele ja ametnikele.

2024. aasta sügisel alustab kohaliku valitsemise mikrokraadi kolmas kursus.

Riigikogus toimunud kollokviumil olid aruteluteemadeks Eesti IX- ja Harjumaa IV omavalitsuspäev

Esmaspäeval, 19. veebruaril toimus Riigikogus kollokvium teemal “Omavalitsuspäevad 2024 ja ideed Riigikogus.”

Osalejad Riigikogus kollokviumil teemal “Omavalitsuspäevad 2024 ja ideed Riigikogus.”

Eesti IX omavalitsuspäeva (OVP 2024) ning Harjumaa IV omavalitsuspäeva (HOP 2024) ettevalmistus kulgeb edukalt. OVP 2024 teemaks on kavandatud „Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas“ ning HOP 2024 teemaks “Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes”.

On juba hakatud ette valmistama töötubasid, kavas on koostada asjakohane deklaratsioon ning järgida teisi juba kujunenud traditsioone. Samas on ka mitmeid uusi ideid. Arusaadavalt ootavad nii senised ideed kui ka jätkutegevused ühist läbivaatamist. 

Kollokviumile ütlesid avasõnad Riigikogu esimene aseesimees Toomas Kivimägi, regionaalminister Madis Kallas,  Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk jt.

Kollokviumi suuremateks plokkideks olidki Eesti IX Omavalitsuspäev Võrus  ja Harjumaa IV Omavalitsuspäev Kiili vallas. Mõlema sündmuse puhul olid ettekanded omavalitsuspäeva ideest, strateegiast ja korraldusest. Mõlema teema puhul toimusid ka paneeldiskussioonid.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud märkis, et juba üle kümne aasta jätkame traditsiooni, tähistades ühiselt Riigikogus  Eesti riigi sünnipäeva – seekord keskendudes 2024. aasta omavalitsuspäevade ideedele. Märgiline on seejuures, et arvestades Tartu kui Euroopa kultuuripealinnaga tehtavat koostööd, on ka Võrus toimuva  Eesti IX Omavalitsuspäev teemaks “Kultuuriline eripära on piirkondliku elujõu allikas”.  

Lääne jätkas, et Kiili vald, koostöös Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna ja teiste maakonna valdade ning linnadega, Tallinna Ülikooli ja partneritega on Harjumaa IV Omavalitsuspäeva teemaks valinud “Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes”. Arvestades väljakutseid ühistranspordi, infrastruktuuri ja laiemalt liikuvuse valdkonnas, on teema valik igati aktuaalne. Lääne rõhutas,  et kollokviumil vaatamegi kuidas riigi, kohalike omavalitsuste, ülikoolide ning teiste partneritega omavalitsuspäevi ühiselt paremini sisustada ning efektiivsemalt koostööd korraldada.

Võru linnapea Kalvi Kõva sõnul  on Võru unikaalne kultuuri keskkond. Seal on setod, vana võrokesed, teised. „Püüdsime leida teema, mis meid kõiki seob. Võiksime ka rääkida rahandusest või haridusest, selle viimasega on meil muide kõik korras, aga kultuur on just see, mis oluline“, ütles Kõva. „Korraldusega oleme graafikust ees. Me oleme eripärases kultuuriruumis, seetõttu töötame välja ka vastava programmi. Koos Tartuga on Võrumaa ka ju Euroopa kultuuripealinn, nõnda, et omavalitsuspäeva teema on lausa kümnesse“, lõpetas Võru linnapea.

Kiili vallavanem Aimur Liiva on seisukohal, et elanike arvu suurenemine ja asustusmustri muutumine on väljakutseks kõigile linnalähedastele valdadele Harjumaal. Valglinnastumist soosinud planeerimine, mis sai alguse 25 aastat tagasi, on loonud olukorra, kus ilma kahe autota peres on enamusel väga keeruline hakkama saada ning sama keeruline on klassikalise ühistranspordi abil sellele probleemile leevendust pakkuda. Liiva arvates ei ole liikuvuse temaatika samas ainult linnapiirkonna probleem, maapiirkondade asustuse hõrenemine loob samal ajal ka teistlaadi väljakutseid, millele samuti on vaja lahendusi otsida.

Tallinna Linnavolikogu esimees Maris Sild märgib, et tasakaalus ja säästlik liikuvus on hea linna vereringe, mis töötab kooskõlas kvaliteetse, kasutatava ja inimmõõtmelise linnaruumiga. Oluline on tagada kõigile linlastele liikumisvõimalused ning teha seda kõikide teiste strateegiliste eesmärkide elluviimist toetades. Neid eesmärke suudetakse täita ainult siis, kui liikuvust käsitletakse terviklikuna kogu linnaregioonis. Niisiis tähendab ka Tallinna liikuvuskava elluviimine tihedat koostööd ennekõike naabervaldade ja riigiga, ent ka rahvusvaheliste partneritega.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas usub, et selle aasta Eesti omavalitsuspäeva ja Harjumaa omavalitsuspäeva temaatikad peaksid meid kõiki kõnetama ning haakuvad laiemalt vaadates sügavuti: meie omakultuuri erinäolisus on motiiviks, mis kutsub inimesi oma kodukohast kaugemale uudistama minema, samas liikuvusega seotud väljakutsete
lahendamine aitab oluliselt kaasa eri piirkondade arengule ja seeläbi ka kohalike kultuuritraditsioonide alahoidmisele. Mul on hea meel, et omavalitsuspäevad on kujunenud tõhusaks koostööformaadiks, kus ühiskonna ees seisvatele sõlmkohtadele parimaid lahendusi otsitakse.

Omavalitsuspäeva eesmärk on omavalitsuste poolt ühiskonnas täidetava rolli teadvustamine ja selgitamine. Omavalitsuspäeva raames analüüsitakse olulisemaid väljakutseid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tegevuses ning püütakse ühiselt leida optimaalseid lahendusteid. Mõlemal omavalitsuspäeval võetakse vastu deklaratsioonid, mis edastatakse Riigikogule, Vabariigi valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Seekordne kohtumine Riigikogus oli pühendatud Eesti Vabariigi 106. aastapäevale. 

Sündmuse fotogalerii on leitav SIIT.

━━━━━━━━━━━━━━━━

Raivo Lott

Viljandi Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist

Vabatahtlikkuse alusel omavalitsuspäevade kommunikatsiooni koordinaator

Arutati Harjumaa IV Omavalitsuspäevaga seonduvat

Tallinna Linnavolikogu saalis peeti Harjumaa IV omavalitsuspäeva korraldusmeeskonna kohtumine. Omavalitsuspäev toimub 25. oktoobril Kiili vallas teemal „Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes“.

Tallinna linnavolikogu esimees Maris Sild tervitas osavõtjaid, siis asuti teemade juurde. Kohtumisel osalesid Kiili valla, Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Tallinna linna esindajad. 

Kohtumisel arutati:

• Harjumaa IV omavalitsuspäeva (HOP 2024) senisest ettevalmistamisest, kava projektist ja traditsioonidest sealhulgas omavalitsuspuu istutamisest, muusikalisest osast, esinejatest, moderaatoritest, meediast, fotoseinast, kultuuriosast, salvestustest jne;
• HOP 2024 võimalikest töötubadest; varasematest HOP deklaratsioonidest ja võimalikest ettepanekutest seonduvalt HOP 2024; valdkonna analüüsidest ja võimalikest uuringutest, sh Tallinna (16.11.2023), maakonna ja teiste valdade ning linnade valdkonna strateegiadokumentidest;
• Võimalikest koostööpartneritest, HOP 2024 ettevalmise kavandatavast tööjaotusest ja sellega seonduvast; töögruppidest jne; 
• Kavandatavast korralduskomitee kohtumisest ja koostööst teiste asjaomaste institutsioonide esindajatega ja sellega seonduvast.

Omavalitsuspäeva eesmärk on omavalitsuste poolt ühiskonnas täidetava rolli teadvustamine ja selgitamine. Omavalitsuspäeva raames analüüsitakse olulisemaid väljakutseid nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tegevuses ning püütakse ühiselt leida optimaalseid lahendusteid. Ka Kiilis toimuval HOP-il võetakse vastu Harjumaa Omavalitsuspäeva deklaratsioon, mis edastatakse Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 

Tallinna Linnavolikogu esimees Maris Sild on seisukohal, et tasakaalus ja säästlik liikuvus on hea linna vereringe, mis töötab kooskõlas kvaliteetse, kasutatava ja inimmõõtmelise linnaruumiga. Liikumise muutmine keskkonnasäästlikumaks aitab vähendada õhu- ja mürasaastet, täiendav liiklusohutus vähendab liiklusõnnetuste riski ning mugav ja ligipääsetav liikuvustaristu muudab linna elamisväärsemaks ja aitab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust. Oluline on tagada kõigile linlastele liikumisvõimalused ning teha seda kõikide teiste strateegiliste eesmärkide elluviimist toetades. Neid eesmärke suudetakse täita ainult siis, kui liikuvust käsitletakse terviklikuna kogu linnaregioonis.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna ülikooli õppejõud märkis, et omavalitsuspäeva traditsioon on Harjumaal saanud kindla aluse ning seda toetab eelkõige Harjumaa Omavalitsuste Liidu, maakonna valdade-linnade soov leida teravatele probleemidele koos ülikoolide, riigi ja teiste valdkonnaga seotud institutsioonidega sisulisi vastuseid. Lääne jätkas, et liikuvus on kindlasti üks kesksemaid teemasid, mis puudutab kõiki maakonna elanikke, samuti avaliku võimu esindajaid. Tulenevalt eelnevast ongi omavalitsuspäev foorumiks, kus huvitatud osapoolte mõttevahetuse käigus püütakse leida ühised seisukohad jätkutegevusteks. 

Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor, rõhutas, et kohalike omavalitsuste aktiivsus nende ees olevatele probleemidele lahenduste otsimisel ning hästi tööle läinud koostööformaat omavalitsuspäevade näol võiks olla eeskujuks mitmetele teistele riikidele. Liikuvuse teema puudutab ühelt poolt infrastruktuuri, aga ehk veelgi olulisemalt inimeste hoiakuid. Muutuste ellukutsumine pole kunagi lihtne ja seetõttu on eriti oluline, et lahenduste väljatöötamise protsessi on kaasatud nii praktikud kui teadlased erinevatest valdkondadest.

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor sõnas, et liikuvus ja selle lahendused on pealinnaregioonile üks olulisemaid teemasid. Kaasaegsed lahendused peavad jõudma ka liikuvuskorraldusse tuleviku arengutest lähtuvalt.

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor on seisukohal, et instituut kui avaliku võimu toimimise analüüsi üks keskusi on olnud juba aastaid oluliseks partneriks nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse erinevatele institutsioonidele. Kindlasti loob Harjumaa omavalitsuspäev uusi võimalusi valdkonna probleemide teaduspõhiseks käsitlemiseks ning erinevate erialade sünergia tekkimiseks.  

Aimur Liiva, Kiili vallavanem sõnas, et valglinnastumist soosinud planeerimine, mis sai alguse 25 aastat tagasi, on loonud olukorra, kus ilma kahe autota peres on enamusel väga keeruline hakkama saada ning sama keeruline on klassikalise ühistranspordi abil sellele probleemile leevendust pakkuda. Liikuvuse temaatika ei ole samas ainult linnapiirkonna probleem, maapiirkondade asustuse hõrenemine loob samal ajal ka teistlaadi väljakutseid, millele samuti on vaja lahendusi otsida. 

Harjumaa omavalitsuspäevad on seni toimunud Rae, Viimsi ja Harku vallas.

Harjumaa IV Omavalitsuspäeva korraldajaiks on Kiili vald, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Ülikool,  MTÜ POLIS ning Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Kohtumisel osalesid Kiili valla, Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Tallinna linna esindajad. 

Kohtumise fotokajastus on leitav siit.

MTÜ Polise juhatus tegi kokkuvõtteid ja arutas plaane 2024. aastaks

5. jaanuaril peeti MTÜ Polis aasta esimene juhatuse koosolek.

• Räägiti 2023. aasta tegemistest ja selle kajastamisest ning järgmise aasta plaanidest.

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud ütles, et vaatamata möödunud aasta keerukusele nii Eestis kui ka kogu maailmas, suutis Polis oma olulisemad aasta eesmärgid realiseerida. Eelnev ei oleks olnud aga võimalik ilma liikmete ja juhatuse suure panuse ning koostööspartnerite aktiivse ühistegevuseta – suur tänu! Polise sisemise töökorralduse oluline areng toimus eelkõige meediatoimkonna loomisega, mis võimaldas meie tegevusi paremini ka väljaspoole tutvustada. Lääne jätkas et aasta 2024 tundub olevat veelgi ettearvamatum ning seega on oluline jätkata omalt poolt stabiilsuse suunas, sealhulgas juba väljakujunenud traditsiooniliste ettevõtmiste ühise korraldamisega. Teisalt aga on oluline püüda arendada dialoogi ning seda nii ühiskonnas laiemalt kui ka edasi liikudes Polise enda tegevuse sisemisel korraldamisel uute toimkondade ellu kutsumisega. Väga oluline on seejuures mitmete saabuvate tähtpäevade ühine ära märkimine, mis omavad suurt sisulist tähendust ning samas aitavad meie ühistele väärtustele suuremat tähelepanu pöörata. Eelnevat püüab ka Polise juhatus oma edasise tegevuse sihiks võtta. 

MTÜ Polis asepresident Sulev Mäeltsemees: „Polise eestvedamisel arenes 2023. aastal oluliselt edasi erinevate kohaliku omavalitsusega tegelevate sihtgruppide (Riigikogu liikmed, valdkonnaga seotud ministeeriumid (sh ministrid), kohaliku omavalitsuse poliitikud ja ametnikud, teadlased, üliõpilased) vaheline koostöö. Öeldut kinnitavad ka faktid, et Polise üritusi korraldati Riigikogus, ülikoolis ja kohaliku omavalitsuse üksustes“.

Eve East, MTÜ Polis asepresidendi, Toila vallavanema, IVOL juhatuse esimehe sõnade kohaselt on 2023. aasta olnud eriti tähelepanuväärne sisuliste seminaride, kollokviumite, väiksemate konverentside poolest. Nendel käsitletud teemade paljusus ja sisukus on lähendanud koostoimet kohalike omavalitsuste, omavalitsuste liitude, teadusasutuste, ülikoolide juhtide, üliõpilaste, Riigikogu liikmete, valdkonnaga seotud ministrite, üliõpilaste vahel. Märkimist vajab, et on MTÜ Polise tegevusse on lisandunud väga palju uute mõtetega teotahtelisi ja särasilmseid noori inimesi.

Kommunikatsiooni paranemine on tuntav ja selle kaudu on avalikkus hakanud paremini mõistma MTÜ Polis tegevust ja eesmärke. Minu jaoks on oluline, et omalitsusjuhina tunnetan koostoimimise mõtet selgemalt ja omavalitsusi puudutavate ühiskonnas eriti teravate teemade käsitlemise võimalust, otsides erinevate partneritega ka reaalseid lahendusi. Eelmisel aastal sai mitmel MTÜ Polis korraldatud kohtumistel Ida-Virumaa võimaluse avada sisulisemalt tegevusi, võimalusi ja kitsaskohti, mis seotud õiglase ülemineku fondi ja rohepöördega.

• Sel aastal asutatakse lisaks meediatoimkonnale juurde veel ajaloo-, arengu- ja noorte toimkonnad.
• Arutati Eesti IX Omavalitsuspäeva ettevalmistamisega seonduvat: esialgne teema on “Kultuuriline eripära kui piirkondliku elujõu allikas”.
• Räägiti Harjumaa Omavalitsuspäevast 2024 Kiili vallas – kavast, ettekannetest, korraldusest; deklaratsiooni projektist, töötubadest, jne. HOP päeva võimalik teema on “Liikuvuse väljakutsed muutuva asustuse tingimustes”.
• Teemaks oli ka kavandatav kohtumine Riigikogus 19. veebruaril ja teiste ülikoolide ja institutsioonide esindajate kaasamine sinna.
• Räägiti arengutest kohaliku valitsemise mikrokraadiga seonduvast, arvestades seejuures pilootprojekti ettevalmistamist Harjumaa Omavalitsuste Liidu ja Tallinna linna koostöös. Samuti anti ülevaade kavandatavast kohaliku valitsemise üheaastasest magistrikavast.
• Anti ülevaade ka traditsioonilisest, V Eerik-Juhan Truuväli mälestuskollokviumi kavandamisest, mis seekord toimub  Tartu Ülikoolis.
• Räägiti veel ka Riigikogu Toimetiste uuest numbrist, mida esitleti Riigikogu Toompea lossi kunstisaalis 14. detsembril. Ajakirja koostamisel andsid olulise panuse Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi õppejõud, sealhulgas MTÜ Polise liikmed. Ajakirjas käsitletakse mitmeid teemasid, nagu kohaliku omavalitsuse haldusreform, riigiuuendus ning võimude tasakaal. 
• NB! Riigikogu Toimetiste uue numbri tervikteksti (RiTo nr 48) ja esitluse põhjaliku ülevaatega saab tutvuda MTÜ Polise veebilehel (https://polismtu.ee/uudised/), üritus on järelvaatamisena saadaval YouTube’is sellel lingil https://www.youtube.com/watch?v=Xx2aL7BtCFI.

Head algavat aastat!

Riigikogus arutati Riigikogu Toimetiste riigireformi väljakutsetele pühendatud numbrit

Riigikogu Toompea lossi kunstisaalis toimus 14. detsembril Riigikogu Toimetiste uue numbri (RiTo nr 48) esitlus. Ajakirja autoritest on seejuures suur osa Tallinna Ülikooli õppejõude, valdavalt Ühiskonnateaduste Instituudi esindajad.

Ajakirja fookuses on seekord “Riigireformi väljakutse”, mis on pühendatud riigireformile ja uurib, kuidas saaksime teha mõnd asja hoopis teisiti, kui seni on tehtud. Värske ajakirja põhiteemat käsitleti ka paneeldiskussioonis, kus panelistideks olid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi õppejõud ja õigusteadlane Peeter Järvelaid, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi politoloogiaprofessor Leif Kalev ning MTÜ Polis president ja Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne. Debatist toimus ka Postimehe otseülekanne, mis on järelvaadatav. Arutelu juhatas ajakirja peatoimetaja Mart Raudsaar.

Ühisartikli “Kogukondlik haldus ja kohalik omavalitsus – side ajalooga teel tulevikku” autoriteks Tallinna Ülikoolist on Sulev Lääne, Katri-Liis Lepik ning Jüri Ratas. Kaasautoriteks Sulev Mäeltsemees ja Innar Liiv Tallinna Tehnikaülikoolist ning Mikk Lõhmus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ning Jan Trei Eesti Linnade ja Valdade Liidust. Artikli koostamisele aitasid kaasa ka Tallinna Ülikooli üliõpilased Mikk Tarros, Jüri- Andreas Järviste ja Liisa Ikla. Artikli “Riigiuuenduse mõtlemiskohti ja võimalusi” autoriteks on Leif Kalev, Georg Sootla ja Kersten Kattai. Artikli “Võimude tasakaalu otsingud. Lõputu riigireform versus riigi areng” autoriks on Peeter Järvelaid.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas märgib, et ühistes aruteludes sündinud ideede süstemaatilises ning tõenduspõhises vormis ajakirja kaante vahele kirja panemine on oluline samm. Ühest küljest innustab see ideid lõpuni läbi mõtlema ja teisest küljest võimaldab saada laiemat kõlapinda. Seega usun, et sellelt pinnalt saavad tõuke reaalsed muutused parema riigi ja omavalitsuste korralduse suunas.

Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg on seisukohal, et instituut lähtub oma tegevuses vajadusest aktiivselt kaasa rääkida riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu, laiemalt avaliku võimu aktuaalsete teemadega seonduvalt. Riigireform on kindlasti üks niisuguseid ning meie teadlaste panustamine läbi erinevate artiklite on selle oluline osa. Grauberg rõhutab, et eelnev on seda tähtsam, kuna RiTo uues numbris Riigireformi väljakutse on meie esindatus suhteliselt suur ning sisuliselt käsitletakse nii kohaliku omavalitsuse ja haldusreformi kui ka riigiuuenduse võimalusi ja võimude tasakaalu valdkondi.

MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne märgib, et kogumiku
ühisartikli koostamiseks oli väga oluline kaasata valdkonnaga seotud erinevate elualade teadlasi, poliitikuid ja praktikuid, sest kohaliku omavalitsuse ja selle reformide teema on oma olemuselt interdistsiplinaarne. Samuti oli tähtis näha olulisi seoseid nii ajaloolise kogemuse aspektist kui ka tänapäeva ja tuleviku võimalikke arenguid silmas pidades. Lääne jätkas, et keskseteks teemadeks on ühelt poolt jätkuvalt demokraatia tugevdamine, fiskaalautonoomia ning ebaühtlane regionaalareng. Üha olulisemaks aga muutuvad inimvara, innovatsiooni ja uute tehnoloogiate temaatika, andmepõhise juhtimise, tööandjate ja töövõtjate sotsiaaldialoogi ning laiemalt riigi kesktasandi ja kohalike omavalitsuste ning teiste partnerite koostöö küsimused. Kokkuvõtvalt vajame valdkonnas ühise arengustrateegia väljatöötamist.

Professor Leif Kalev leiab, et kui tahta riigireformi teha nii, nagu seda alguses mõeldi, peab Riigikogu asuma oluliselt eestvedavamasse rolli ning selle tegevused hõlmama nii valitsemiskorralduse kui demokraatia küsimusi. Viimaste aastate suundumuste jätkudes lahjeneb riigireform tõenäoliselt eeskätt ametkondlikul algatusel põhinevaks tegevuseks. Samas on riigiuuenduseks nii vajadus kui ka võimalused, mida oleks mõistlik kasutada. Kalev ja kaasautorid tutvustavad oma artiklis mitmeid selliseid edasiliikumisteid.

Numbris kirjutavad veel: vandeadvokaat, Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ning Riigireformi Sihtasutuse nõukogu esimees (2018-2019) Jüri Raidla, Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Gerly Elbrecht. Tallinna Tehnikaülikooli Targa linna tippkeskuse asutajadirektor ja noorprofessor Ralf-Martin Soe kirjutab sellest, kuidas muuta tänapäevast linna nutikaks. Gerly Elbrechti artikli pealkirjaks on “Riigireformist ja riigivalitsemise tulevikust”. Riigireformile ja riigivalitsemise tulevikule Eestis keskendub ka RiTo vestlusring, milles osalesid Jaak Aab ning Enn Eesmaa Eesti Keskerakonnast, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Maris Lauri Eesti Reformierakonnast, Andres Metsoja Isamaast ja Igor Taro Eesti 200-st. Samal teemal lisas kirjaliku arvamuse Jaak Valge Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.
Rubriigis „Poliitiline mõte“ võib lugeda Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi politoloogia nooremteaduri Karl Lembit Laane artiklit. MTÜ Vaba Ukraina vabatahtlik Andrus Rumm kirjutab kodumaise kaitsetööstuse väljakutsetest. Enam kui 200-leheküljelisest Riigikogu Toimetiste numbrist saab veel lugeda uuringuid noorte väärtustest, turbakasutusest, elanike mõjutatavusest ja retsidiivsusest vanglast vabanenute hulgas.

Tekst: Anne Osvet, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut

Aastalõpu kollokvium Tallinna Ülikoolis võttis kokku omavalitsuste koostöö aasta ja seadis sihid edasiseks

1.detsembril toimus Tallinna Ülikoolis MTÜ Polis, ülikooli ja  partnerite koostöös korraldatav traditsiooniline aastalõpu kollokvium teemal “Andmepõhine juhtimine – poliitika kujundamine. Omavalitsuspäeva deklaratsioonidest ja ideedest”

Kollokvium koosnes kahest osast. Esimeses osas käsitleti andmepõhist juhtimist ja poliitika kujundamist. Ettekannetega astusid kollokviumil üles regionaalminister Madis Kallas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas, Tallinna Tehnikaülikooli professor Innar Liiv, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Tallinna Linnavolikogu esimees Maris Sild, Rae vallavanem Madis Sarik, Tallinna Ülikooli professor Leif Kalev jt.

Teise osa teemaks oli omavalitsuspäevade deklaratsioonid ja ideed. Analüüsiti Rae vallas toimunud Eesti VIII Omavalitsuspäeval ja Harku vallas toimunud Harjumaa III Omavalitsuspäeval vastuvõetud deklaratsioone ja arutatati tulevikuplaane. Olulisel kohal oli seejuures järgmise aasta Võrus ning Kiilis toimuvate omavalitsuspäevade teemade lahtimõtestamine. Arutelus osalesid nii valdade kui ka maakondade juhid, ülikoolide ja teiste koostööpartnerite esindajad.

MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud ning nn aastalõpu kollokviumide idee algataja Sulev Lääne on seisukohal, et juba traditsiooniks kujunenud kollokvium ülikoolis annab uue tõuke riigi, kohaliku omavalitsuse, nende liitude ja ülikoolide koostöösse. Kollokviumi esimene teema „Andmepõhine juhtimine – poliitika kujundamine“ tegi vahekokkuvõtte Rae vallas toimunud Eesti VIII omavalitsuspäevast (OVP), mis keskendus samale valdkonnale – samuti püüti koos analüüsida, millised võiksid olla edasised sammud et deklaratsioonis kokku lepitu ka realiseeruks. 

Lääne jätkas, et väga oluline oli ka kollokviumi teine osa, kus ühiselt Võru ja Kiili ning teiste  koostöövõrgustiku esindajatega asusime ette valmistama uut OVP-de tsüklit. Nii üleriigiline OVP 2024 kui ka Harjumaa HOP 2024 võimalike teemade osas on esialgsed ideed juba kujunemas ning nende ühine lahtimõtestamine loob eeldused ka erinevate institutsioonide edasise tegevuse sisukaks läbiviimiseks.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg märkis, et arvestades instituudi pikaajalist osalemist valdkonna koostöövõrgustikus, on poliitika kujundamise põhimõtted väga olulised nii teadus-, õppe- kui ka arendustegevusest lähtudes. 

Grauberg tunnustas Rae valda ning teisi partnereid nii riigi kui ka omavalitsuse institutsioonidest teadus- ja andmepõhise juhtimise põhimõtete mitmetes valdkondades üha enam omaks võtmise eest. Samas kohtame ka olukordi, kus andmete kasutamine on juhuslik või siis ka nende kättesaadavus ning kvaliteet jätavad soovida. Eelnevaga seoses oleme valmis koos teadlaste, praktikute ning poliitikutega leidma ühiselt uutele väljakutsetele vastamiseks ka innovaatilisemaid lahendusteid.  

,,Omavalitsuspäevad möödusid edukalt. Tallinna Ülikooli, omavalitsuste ja riigi koostöös on valmis saanud kaks väga olulist deklaratsiooni, milles on palju ettepanekuid valdkondade edasiarendamiseks ning andmehalduses kui hariduses, ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

 ,,Andmepõhine juhtimine – kood eduka kohaliku omavalitsuseni” deklaratsioonis toodi välja ettepanek leppida kokku kohalike omavalitsuste digivaldkonna arendamise pikaajaline visioon, selle koordinatsiooni ja koostöö mudel koos rahastamise põhimõtetega ning töötada koostöös välja ühtsed andmehalduse põhimõtted ja andmete kasutamise mudel, lisas Trei. 

Deklaratsioonid on üle antud Riigikogu juhatuse ja ministrite töölaudadele. Eesti Linnade ja Valdade Liit on saanud Omavalitsuspäeva deklaratsioonidest häid mõtteid ja ettepanekuid riigieelarve läbirääkimiste töölauale. Parima osa võtame kaasa 2025.a riigieelarve läbirääkimiste ettepanekute kujundamiseks ja esitamiseks keskvalitsusele. On oluline, et mõtleme koostöös deklaratsioonide ja rakenduskava ja jätkutegevuste peale“, ütles Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor.

Rae vallavanem Madis Sarik ütles, et Rae vallal oli suurepärane võimalus viia läbi kaheksas Omavalitsuspäev ning tuua rambivalgusesse andmete kasutamine omavalitsustes ning nende järgi juhtimisotsuste tegemise. Teema on väga tähtis ning sellest sõltub kõigi omavalitsuste käekäik ning tulevik. Riik ja omavalitsused peavad koostöös leidma lahenduse, kuidas viia Omavalitsuspäeva deklaratsioonis väljatoodud mõtted ellu ka praktiliselt. Selleks on vaja leida eestvedajad ja garanteerida rahalised vahendid. 

ANDMEPÕHINE JUHTIMINE – POLIITIKA KUJUNDAMINE OMAVALITSUSPÄEVADE DEKLARATSIOONIDEST JA IDEEDEST

KOLLOKVIUM*

KAVA  

*Pühendatud Eesti Vabariigi 105. aastapäevale

AEG:                         1.12.2023

KOHT:                     Tallinna Ülikooli Senati saal M-648, Uus-Sadama 5

KAVA:

11.30  Kogunemine             

12.00   Kollokviumi avamine

Moderaatorid:

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool

Eve East, Toila vallavanem, IVOL juhatuse esimees, MTÜ Polis asepresident

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor

Jan Trei, Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor, Viimsi Vallavolikogu aseesimees

Avasõnad: 

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool

Aivar Kokk, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige

Tervitused:

Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor rektori ülesannetes

Priit Lomp, Riigikogu majanduskomisjoni esimees (zoomis)

Sulev Mäeltsemees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu vanematekogu esimees

I OSA

ANDMEPÕHINE JUHTIMINE – POLIITIKA KUJUNDAMINE 

Ettekanded

12.20   Madis Kallas, regionaalminister

12.30 Leif Kalev, Tallinna Ülikooli professor

12.40 Maris Sild, Tallinna Linnavolikogu esimees

12.50 Madis Sarik, Rae vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige

13.00 Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor; Peeter Normak TLÜ Digitehnoloogiate instituudi direktor

13.10   Innar Liiv, Tallinna Tehnikaülikooli professor

13.20 Veikko Luhalaid, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor (zoomis)

13.30 Urmas Kõlli, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige

13.40 Kristi Klaasmägi, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor

13.50 Robert Lippin, Harku abivallavanem

14.00 Aija Sakova, Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht,  teadmussiirde ja projektide keskuse juhataja

14.30 Kohvipaus

14.50 Paneeldiskussioon

Moderaatorid: Peeter Normak, Neeme Suur ja Anna Õuekallas

Osalejad: Anti Haugas, Madis Kallas, Madis Sarik, Maris Sild, Andres Laisk, Katrin Niglas, Innar Liiv, Urmas Kõlli, Veikko Luhalaid, Katri-Liis Lepik

II OSA 

15.50 OMAVALITSUSPÄEVADE IDEEDEST 

Ideedest ja kogemustest Eesti IX Omavalitsuspäeva ja Harjumaa IV Omavalitsuspäeva kontekstis

Üleriigiline Omavalitsuspäev

Anti Haugas, Kalvi Kõva, Tiit Toots, Madis Sarik, Anna Õuekallas, jt

Harjumaa Omavalitsuspäev

Aimur Liiva, Heret Annus, Robert Lippin, Andrus Umboja, Andre Sepp, jt

17.00 Kollokviumi lõpetamine; vastuvõtt 

Tänavuste omavalitsuspäevade deklaratsioonid anti üle Riigikogu juhatuse, Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele

Esmaspäeval, 13. novembril, anti Riigikogu Valges saalis tänavustel omavalitsuspäevadel vastu võetud deklaratsioonid üle Riigikogu juhatusele, Vabariigi valitsusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Omavalitsuspäevade traditsioon sai tänavu jätku Eesti VIII Omavalitsuspäeval Rae vallas 21-22. septembril teemal “Andmepõhine juhtimine – kood eduka omavalitsuseni” ning Harjumaa III Omavalitsuspäeval Harku vallas 20. oktoobril teemal “Paindlikud lahendused hariduses – võtmeks õpetaja ja koolivõrk”.

Tava kohaselt kiideti omavalitsuspäevadel heaks asjakohased deklaratsioonid, mis nüüd Riigikogus ka üle anti. Deklaratsioonid valmistati ette valdkonna töörühmade poolt, kuhu kuulusid riigi, kohalike omavalitsuse, nende liitude, ülikoolide ning teiste asjaomaste institutsioonide esindajad.

Rae vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Madis Sarik rääkis, et Rae vallal oli suurepärane võimalus viia läbi kaheksas Omavalitsuspäev ning tuua rambivalgusesse andmete kasutamine omavalitsustes ning nende järgi juhtimisotsuste tegemine. Teema on väga tähtis ning sellest sõltub kõigi omavalitsuste käekäik ning tulevik. Riik ja omavalitsused peavad koostöös leidma lahenduse, kuidas viia Omavalitsuspäeva deklaratsioonis välja toodud mõtted ellu ka praktiliselt. Selgelt on vaja leida eestvedajad ja garanteerida rahalised vahendid.

MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne on seisukohal, et nüüd oleme jõudnud omavalitsuspäevade teise etapini – koos OVP ja HOP 2023 deklaratsioonide üleandmisega Riigikogu ja Valitsuse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning TLÜ esindajatele oleme asunud ka deklaratsioonis ühiselt kokku lepitu realiseerimisele. 

„Näiteks oleme koos riigi ja kohalike omavalitsuste ja nende liitude ning ülikoolidega asunud  praktiliselt analüüsima, kuidas deklaratsioonis kirja pandut ellu viia“, ütles Lääne ja rõhutas:“üks võimalus on siin üha olulisemaks muutuv andmepõhine otsustusprotsess ja selles osas on väga suured arenguvõimalused. Ühelt poolt on Riigikantselei koos EL ja OECD esindajatega käivitanud küll asjakohase pilootprojekti, kuid nii riigi aga veel enam kohalike omavalitsuste jaoks on andmete kasutamise poliitika kujundamiseks ning otsuste tegemiseks veel suur arenguruum. Sama kehtib ka näiteks haridusvõrgu kohta“.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas sõnas oma HOP 2023 tervituskõnes pisut väljakutsuvalt, et kõige kindlam edasiviiv jõud peitub inimestes, kes on laisad kuid nutikad. Kohas, kus oleme valmis lahti laskma mõttest, et teeme usinalt kõik tööd nagu eile ja üleeile neid tehti ning laskma “laiskusel” end juhtida nutikamate lahendusteni, mis aitavad senistest päevi täitvatest rutiinsetest tegevustest pääseda, tekib soodne pinnas innovatsioonile ja sootuks uutele võimalustele. Mul on väga hea meel, et omavalitsuspäevad on kujunenud foorumiks, kus saavad kokku sarnase mõttelaadi ja ambitsiooniga inimesed omavalitsustest, ülikoolist ja riigiametitest, kes üheskoos panustavad targema ja võimalusterohkema homse kujundamisse.

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg märkis, et traditsioonid ei teki ise, vaid neid loovad inimesed ning realiseerivad erinevad institutsioonid läbi koostöö. Omavalitsuspäeva kui riiklikku tähtpäeva raames ühiskonna arengu jaoks oluliste teemade ühine tõstatamine ning koostöövõrgustiku kaudu lahenduste leidmine on ennast igati õigustanud. Grauberg on seisukohal, et eelnev nõuab aga omakorda teaduspõhise otsustumise  laiemaks levimiseks senisest aktiivsemat ja sisulisemat koostööd mitte ainult riigi ja kohalike omavalitsuste esindajatega, vaid ka ülikoolide vahel ning samuti ülikoolide sees. Heaks näiteks on siinjuures Rae vallas vastu võetud deklaratsioon „Andmepõhine juhtimine – kood eduka kohaliku“, mille raames on saanud uue sisu nii Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Digiteaduste instituudi kui ka Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna koostöö. Koostöö arusaadavalt jätkub ning deklaratsiooni ühine realiseerimine loob selleks väga hea aluse.

Kohtumisel võtsid sõna Riigikogu esimees Lauri Hussar ja teine aseesimees Jüri Ratas, justiitsminister Kalle Laanet, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor, Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ja teised riigi, kohalike omavalitsuste ning ülikoolide esindajad. 

Riigikogu konverentsikeskuses järgnes mõttevahetus omavalitsuspäevadest ja nende edasisest arengust. 

EESTI VIII OMAVALITSUSPÄEVA JA HARJUMAA III OMAVALITSUSPÄEVA  DEKLARATSIOONIDE ÜLEANDMISEST JA OMAVALITSUSPÄEVADEST RIIGIKOGUS 

AEG:                         13.11.2023

KOHT:                      Riigikogu: Valge saal, Konverentsikeskus

KAVA:

11.40                        kogunemine Riigikogus

12.00                          VALGE SAAL

12.00 Avasõnad

Aivar Kokk, Riigikogu rahanduskomisjoni liige; kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool

Tervitus

Lauri Hussar, Riigikogu esimees

12.15 Eesti VIII Omavalitsuspäeva ja Harjumaa III Omavalitsuspäeva deklaratsioonide üleandmine Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatele

Eesti VIII Omavalitsuspäeva deklaratsiooni üleandmine

Madis Sarik, Rae vallavanem, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige

Tõnis Kõiv, Rae Vallavolikogu esimees

Aivar Kokk, Riigikogu rahanduskomisjoni liige; kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool 

Katrin Niglas, Tallinna Ülikooli teadusprorektor

Katrin Krause, Harku vallavanem

Erik Sandla, Harku Vallavolikogu esimees

Andre Sepp, Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor

12.30 Sõnavõtud

Toomas Kivimägi, Riigikogu I aseesimees

Jüri Ratas, Riigikogu II aseesimees

Kalle Laanet, justiitsminister

Tiit Riisalo, majandus- ja infotehnoloogiaminister

Neeme Suur, regionaalministri nõunik

Liina Põld, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler

Veikko Luhalaid, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor

Tõnu Viik, Tallinna Ülikooli rektor

12.55 Ühispildistamine

II OSA

13.00 RIIGIKOGU KONVERENTSIKESKUS

Kohvipaus

13.15 MÕTTEVAHETUS OMAVALITSUSPÄEVADEST 

Moderaatorid: 

Aivar Kokk, Riigikogu rahanduskomisjoni liige, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma esimees, Jõgeva Vallavolikogu liige

Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikool

Indrek Grauberg, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor

Avasõnad

Omavalitsuspäevadest korraldamisest ja tulemustest

Aivar Kokk, Helmen Kütt, Jaak Aab, Sulev Lääne, Tõnis Kõiv, Madis Sarik, Erik Sandla, Katrin Krause, Neeme Suur, Mart Uusjärv, Veikko Luhalaid, Tõnu Viik, Katrin Niglas, Indrek Grauberg, Tiia Õun, Leif Kalev, Innar Liiv, Sulev Mäeltsemees, Andre Sepp, Anna Õuekallas, Tanel Tammela, Rivo Noorkõiv, Ott Kasuri, Aare Kruuser jt

OVP 2023 korraldamisest ja tulemustest Rae vallas: 

Madis Sarik, Tõnis Kõiv jt 

Senine veebimaterjal (sh viited): https://konverents.rae.ee/omavalitsuspaev/  

HOP 2023 korraldamisest ja tulemustest Harku vallas: 

Katrin Krause, Erik Sandla jt

Senine veebimaterjal (sh viited): https://www.harku.ee/hop23   

Mõttevahetus

14.05 Kavandatavatest Eesti IX Omavalitsuspäevast Võrus ja IV Harjumaa Omavalitsuspäevast Kiilis.

OVP 2024: Võru esindajad

Anti Haugas, Kalvi Kõva, Tiit Toots

14.20 HOP 2024: Kiili esindajad

Aimur Liiva, Marek Vainola, Andre Sepp

14.40   Kohtumise lõpetamine

Eesti VIII Omavalitsuspäeva deklaratsioon

Harjumaa III Omavalitsuspäeva deklaratsioon

Riigikogu pildigalerii

Hussar ja Ratas võtsid vastu omavalitsuspäeva deklaratsiooni digiriigi arendamiseks

Rahvusvahelisel konverentsil räägiti integratsioonist hariduse ja kohalike tegijate kaasamise kaudu

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Eestis koostöös Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tartu Tervituskeskuse, UNHCR-i Põhja- ja Baltimaade esinduse ning Rootsi saatkonnaga Tallinnas korraldasid 24. oktoobril KUMU kunstimuuseumis rahvusvahelise konverentsi “Integratsioon läbi hariduse ja kohalike tegijate kaasamise”.

Konverents keskendus hariduse rollile lõimumisprotsessides kohalikul tasandil ning kogemuste ja praktikate jagamisele Ukraina pagulaste integreerimisest Põhja- ja Baltimaade regioonis. 

Põhja- ja Baltimaade akadeemiliste ringkondade, kohalike omavalitsuste ja riiklike organisatsioonide esindajad tutvustasid sisserände ja lõimumise alaseid teadmisi ja alusandmeid oma koduriigis ja organisatsioonis, millele järgnesid ühisarutelud. Esimese põhisõnavõtu pidas Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Järgnesid ettekanded Rootsist, Soomest, Norrast, Lätist ja Leedust.

Konverents korraldatakse aastateks 2022-2024 käivitatud Põhja- ja Baltimaade projekti FOR-IN raames. Projekti eesmärk on edendada pagulaste ja sisserändajate integratsiooni kohalikul tasandil, luues Põhja- ja Baltimaade piirkonnas riigipõhiseid intersektsionaalseid koostöömudeleid ja piirkondlikke praktikute võrgustikke. 

Rae Omavalitsuspäeva veebiülekanne

1. päev https://www.youtube.com/live/nl92bxi10E8?si=ToXiPcL2Dn6dnlUs

2. päev https://www.youtube.com/live/cakk2wKSNgo?si=nc1abMpErbTFW6Xy

Esinejate ettekanded

MTÜ Polis Suveseminar 25.08.2023 Kiili Vald

25. augustil, algusega kell 13 toimub Kiili vallas ENIMA TRADE OÜ peahoone saalis
(Kangru tee 17, Vaela küla) traditsiooniline MTÜ POLIS, Tallinna Ülikooli ja partnerite
suveseminar.

Loe Lähemalt siit: https://polismtu.ee/uudised/uus-uudis/mtu-polis-suveseminar-25-08-2023-rohepoore-ideed-ja-tegelikkus/

Esinejate ettekanded

Täna tähistame Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva!

Eesti Vabariik taastati de facto Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest, mis võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu istungil 20. augustil, kell 23.03.

Täna oleme taastatud Eesti Vabariigis elanud 32 aastat. On loomulik elada iseseisvas ja vabas riigis, mis näiteks 50 aastat tagasi tundus ilmvõimatuna. Aga Eesti Vabariigi struktuuride taasloomine algas juba paar aastat enne Eesti Vabariigi taasloomist.

Tollase ENSV ülemnõukogu rresiidiumi juures moodustatud ekspertkomisjoni tollased juhid, Polise liikmed, Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne ja Raivo Vare on meenutanud, et selle komisjoni kaudu käinud omavalitsusstaatuse ja kohaliku haldusjaotuse protsesside ettevalmistamine ja läbiviimine andsid tõuke uue vaba ja demokraatliku riigikorralduse tekkeks alt üles.

Nõnda oldi Eesti Vabariigi taasloomiseks tegelikult valmis ja seepärast on Eesti Vabariik ka eduteel kulgenud.

Soovime kõigile head iseseisvumise taastamise päeva!

Elagu Eesti!

 

 

Mais ja juunis toimunud MTÜ Polis olulistest sündmustest

Juunis toimusid nii MTÜ Polis üldkoosolek kui ka VIII omavalitsuspäeva korralduskomitee koosolek

Üldkoosolekul räägiti

• Polise möödunud aasta tegevusest ja kinnitati 2022. majandusaasta aruanne.
• Eesti VIII Omavalitsuspäevast Rae vallas, sh asjakohasest kavast ning deklaratsiooni projektist.
• Arutati Polise suveseminariga „Rohepööre – idee, soovid ja tegelikkus“ seonduvat. Suveseminar toimub 25. augustil Kiili vallas. Suveseminar on pühendatud Eesti Vabariigi taastamise 32. aastapäevale ning sellega märgitakse ära ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmise 30. aastapäev.
• Arutati ka III Harjumaa omavalitsuspäevaga seonduvat Harku vallas ning aastalõpu seminariga seonduvat.
• MTÜ Polise uuteks liikmeteks võeti vastu Liisa Ikla, kes on Tallinna Ülikooli tudeng ja seotud mitmete MTÜ Polis projektidega ning Priit Põldmäe, kes on Kiili abivallavanem.

VIII omavalitsuspäeva korralduskomitee koosolekul arutati:

• Omavalitsuspäev 2023 toimub 21.-22. septembril Rae vallas Kindluse Koolis (Roheluse tee 4, Järveküla). Arutati päeva sisulist ja tehnilist korraldust. Seekordse OVP 2023 teemaks on “Andmepõhine juhtimine – kood eduka omavalitsuseni”.
• Täpsustati päevakorra projekti, kavandamisel on töötubade teemad, täiendatakse deklaratsiooni projekti.
• Kavas on järgida juba kujunenud traditsioone, kuid samaaegselt algatada ka mitmeid uusi ideid. OVP 2023 esinejateks on nii riigi ja kohalike omavalitsuste kui liitude kui ka ülikoolide, ettevõtete ja teiste valdkonna institutsioonide esindajad.
• Kava projektis on samuti Riigikogus esindatud erakondade juhtide diskussioon. loomulikult kuulub kavasse ka kultuuriline osa jne.
• Ettevalmistamisel on OVP 2023 veebileht Rae valla kodulehel.

Esimese õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli 85. sünniaastapäevale pühendatud kollokvium

24. mail toimus õiguskantsleri kantseleis kollokvium, mis oli pühendatud juristi, õppejõu ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi esimese õiguskantsleri ning MTÜ Polis esimese presidendi, professor Eerik-Juhan Truuväli 85. sünniaastapäevale.

Sündmuse „Eerik-Juhan Truuväli – õiglus ja õigus. Kohaliku omavalitsuse õiguskorra areng ja järelevalve“ avasid õiguskantsleri asetäitja-nõunik, kantselei direktor Olari Koppel ning Sulev Lääne, MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud.

Tervituseks võttis sõna Riigikogu esimees Lauri Hussar. Esimeses osas „Eerik-Juhan Truuväli õiglus ja õigus“ esinesid teiste seas sõnavõttudega õiguskantsler Ülle Madise, justiitsminister Kalle Laanet, Riigikohtu esimees Villu Kõve (ei viibinud kohapeal, aga sündmuse tarbeks ettevalmistatud tervitus loeti ette), Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees Helmen Kütt, Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas, MTÜ Polis president Sulev Lääne, tuntud juristid ja väljapaistvad ühiskonnategelased Rait Maruste, Paul Varul (ei viibinud kohapeal, aga sündmuse tarbeks ettevalmistatud tervitus loeti ette) jpt.

Teises osas „Kohaliku omavalitsuse õiguskord ja järelevalve“ räägiti kohaliku omavalitsuse aluste seadusest, kohaliku omavalitsuse õigusruumi taasloomisest ning riikluse ja demokraatia taastamisest, samuti põhiseaduse 14. peatükist ning põhiseaduse rakendamisest – kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ettevalmistamisest. Kollokviumi teises osas arutleti veel teemadel haldusreformi esialgsetest tulemustest ja regionaalsest arengust ning pilootprojektidest. Ettekannetega astusid üles Tallinna linnapea, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Mihhail Kõlvart, emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees, Tallinna Ülikooli dotsent Peeter Järvelaid, prof. Igor Gräzin jt.

Gaabriel Taavits pidas samuti kollokviumipäeva ja ettekandeid huvitavateks ja kasulikeks. Taavits tegi ettepaneku, et aasta pärast toimuv Eerik-Juhan Truuväli kollokvium võiks toimuda Tartu Ülikoolis.

Sündmuse peakorraldaja Sulev Lääne tänas kõiki ettekandjaid suurepäraste ettekannete eest ning külalisi, kes Eerik-Juhan Truuväli sünniaastapäeva ettevõtmisele kohale tulid, ja teda sellega meeles pidasid ning austasid.

Kollokviumi korraldasid MTÜ Polis, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühm, Tallinna Ülikool, ELVL ja partnerid.

President Arnold Rüütel ja kohalikud omavalitsused

President Arnold Rüütel tähistas 10. mail oma 95. juubelit. Õnnitlejateks olid nii riigijuhid, kohalike omavalitsuse esindajad, teadlased, kolleegid kui ka lähedased. Õnnitlejateks olid ka MTÜ Polis- ja Tallinna Ülikooli esindajad.

MTÜ Polise poolt anti üle auaadress, milles avaldati president Rüütlile tänu erilise panuse eest Eesti riigi taastamisse ja arengusse ning väga sisuka koostöö eest kohalike omavalitsustega. Teadaolevalt omistati president Arnold Rüütlile Tallinna Ülikoolis toimunud kollokviumil 4. mail 2021 MTÜ Polis auliikme staatus.

Juubelil meenutati ka Eesti riikluse ning kohaliku omavalitsuse taasloomist ja arengut ning president Arnold Rüütli rolli selles. MTÜ Polis president, Tallinna Ülikooli õppejõud Sulev Lääne tõi esile, et president Arnold Rüütlil on väga oluline roll nii Eesti taasiseseisvumisel kui ka riikluse ja kogukondliku elukorralduse arengu protsessis. President Arnold Rüütel on väga oluliseks pidanud ka teaduspõhist riigijuhtimist ning kohaliku omavalitsuse tegevuses analüütilist lähenemist. Seejuures on ta olnud olulises rollis omavalitsuspäeva ning selle kui riikliku tähtpäeva ellukutsumisel. President Arnold Rüütel on olnud väga aktiivne MTÜ Polis, Tallinna Ülikooli, Riigikogu kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühma, ELVL ja partnerite korraldatud ettevõtmistel esineja.

Raivo Vare märkis, et koos meenutati neid aegu kui Arnold Rüütli juhitud Ülemnõukogu Presiidium mängis suunavat rolli nii uue valimiskorra väljatöötamisel, vastuvõtmisel ja realiseerimisel kui ka haldusreformi läbiviimisel. Just ÜNP juures moodustatud ekspertkomisjoni tollased juhid, Polise liikmed Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne ja Raivo Vare rõhutasid, et selle komisjoni kaudu käinud omavalitsusstaatuse ja kohaliku haldusjaotuse protsesside ettevalmistamine ja läbiviimine andsid tõuke uue vaba ja demokraatliku riigikorralduse tekkeks alt üles, mis mõneti tuletas meelde ka esimese Eesti Vabariigi rakendumise ajalugu perioodil 1917-1919. Seejuures on võimatu ülehinnata Arnold Rüütli rolli meie omariikluse taastamises igas mõttes.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun on seisukohal, et võimatu on president Arnold Rüütli rolli Eesti riikluse taastamisel ning arendamisel üle hinnata. Samuti on imetlusväärne tema oskus inimestega suhelda ning aktiivne eluhoiak – seda nii ettekannetes, tervitustes kui ka vahetus suhtluses. Seega on täiesti loomulik, et ka näiteks omavalitsuspäevade „pildigaleriides“ on kõige enam just temaga soovitud ühispildile jääda.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg on veendunud, et president Arnold Rüütel on riigijuhina ja ühiskonnategelasena püüdnud juhinduda teaduspõhisest maailmapildist, kandnud endas nii Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu ajaloolist vaatenurka kui ka rõhutanud üha keerukamaks muutuva maailma väljakutsete lahendamiseks olulist tuleviku visiooni vajalikkust..

Eriline oli tema osa samuti kohaliku omavalitsuse süsteemi taastamise käigus, kusjuures kõik vallad, linnad ja alevid said omavalitsusliku staatuse tema allkirja kandva tunnistusega. Aluseks oli seejuures asjakohase ekspertkomisjoni otsus (toimis algselt Ülemnõukogu Presiidiumi, pärast Riigikogu valimisi aga vabariigi valitsuse juures). Õnnitlejateks olidki ekspertkomisjoni esimees emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees ning esimehe asetäitjad Sulev Lääne ja Raivo Vare.

Homme tähistame Võidupüha, Võnnu lahingu võidupäeva, võitu Landeswheri üle

Loomulikult on sel võidul laiem mõõde, see võit ja võidupüha räägivad sellest, et ilma võitluseta ja vapruseta vabadust ei saabu. Just olulisim ongi see, kuidas on hoitud selle päeva sügavamat mõtet, hoitud mälestust Vabadussõjast ja meie esiisade poolt toodud ohvritest.

Traditsioonide alalhoidmises ongi sügavam mõte. Seda mõtet kannab ka Vabadussõjas langenud Viljandimaa võitlejatele püstitatud taastatud ausammas Viljandis, mis avatakse Võidupüha hommikul kell 9.

Skulptuurid ausambal valmistasid Amandus Adamsoni originaalkujudest tehtud fotode järgi skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka.

Head Võidupüha meile kõigile!

Ilusat Jaanipäeva!

Elagu, Eesti!

 

 

EDGAR SAVISAAR JA KOHALIK VALITSEMINE

Sügav kaastunne Edgar Savisaare lähedastele.

Edgar Savisaar väärib tunnustust nii Eesti riikluse taastamisse aktiivse panustajana kui ka selle kohaliku omavalitsuse süsteemi tegevuses pikaajalise osalejana.

Kohaliku omavalitsuse erilist kohta meie omariikluse saavutamisel ja taastamises on esile toodud Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes:„Eesti riikluse tekkes, selle taastamises ja arengus on kohalikul omavalitsusel olnud ja on täita väga oluline roll. … Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele. Seega sai riik toimiva kohaliku omavalitsuse näol juba iseseisvuse kehtestamisest alates endale tõhusa toe ühiskonnaelu demokraatlikul korraldamisel. … 1980. aastate lõpus alanud kohaliku omavalitsuse taasloomine andis olulise panuse taastatava Eesti omariikluse demokraatliku aluse kujundamisse…”.

Edgar Savisaare eesmärk oli 90´aastate alguses riigi (tõsi küll, juriidiliselt veel mitte taastatud riigi) kesktasandi, regionaalse tasandi (maakondade ja ringkondade) ning kohaliku tasandi (valdade ja linnade, kuni 1992. aastani ka alevite) omavahelise sidususe arendamine. Esmakordselt võeti meil kasutusele regionaalpoliitika mõiste ning üle poole sajandi hakati rääkima kohalikust omavalitsusest.

Edgar Savisaare Valitsuse programmis 16. maist 1990 olid eraldi punktid 4.2. Omavalitsussüsteemi loomine, haldusreform ja 4.3. Regionaalpoliitika.
Aktuaalselt kõlab ka tänapäeval Regionaalpoliitika punktis märgitu, et „Valitsuse eesmärgiks on kõikide Eesti piirkondade tasakaalustatud areng, arvestades seejuures nende väljakujunenud seisundit ning ajaloolist ja looduslikku omapära. Selle saavutamise üheks peavahendiks on riiklik regionaalpoliitika, mis põhineb väljatöötataval vastavasisulisel ühtsel metodoloogial. Kavandatakse abinõude kompleks Kagu-Eesti, Kirde-Eesti, saarte ja teistes piirkondades tekkinud disproportsioonide kõrvaldamiseks.  ..“

Haldusreformi punktis märgiti, et „Haldusreformi tulemusena peab välja kujunema riigivõimust lahutatud, Eesti seadusandluse raames ja sellega fikseeritud ainukompetentsiga kohalikest huvidest lähtuv omavalitsussüsteem, mis tugineb kohalike elanike laialdasel osalemisel igapäevase eluoluga seotud küsimuste lahendamisel. …“

Mõisted „regionaalpoliitika“ ja „kohalik omavalitsus“ olid toodud 1989. aasta 18. mail Ülemnõukogus vastu võetud seaduses Eesti NSV isemajandamise alused (ÜN ja VT, 1989, 18, 223). Samal päeval kiitis Ülemnõukogu oma otsusega heaks Eesti NSV isemajandamise koondkontseptsiooni ja selle alusel välja töötatud NSV Liidu seaduse projekti «Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule isemajandamisele (majanduslikule iseseisvusele)» ning kohustas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esitama see Eesti NSV seadusandliku algatusena NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressile (ÜN ja VT, 1989, 18, 224).

Veel mõned tegevused Edgar Savisaare Valitsuse ajast:
22. juunil 1990. aastal võttis E. Savisaare Valitsus vastu määruse nr. 129 „Esmatasandi omavalitsusliku haldussüsteemi loomise kohta“
11. veebruaril 1991. aastal moodustas E. Savisaare Valitsus Haldusreformi Komitee.
14. märtsil 1991. aastal võttis E. Savisaare Valitsus vastu määruse nr 54 „Vabariigi territooriumi regionaalpoliitilise jaotuse ja regionaalsete maksusoodustuste ning nende andmise korra kohta“ ning „aastatel 1991-92 kehtivad taandarenguga piirkondades regionaalsed maksusoodustused uutele ettevõtetele tulumaksu osas.“

1990. aastate keskpaigast oli E. Savisaare poliitiline tegevus seotud peaasjalikult Tallinna linnaga (jättes siinkohal kõrvale tema tegevuse siseministrina ja majandusministrina).
Edgar Savisaar valiti Tallinna Linnavolikogu esimeheks 14. novembril 1996. Ta oli sellel ametikohal kuni järgmiste kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteni 1999. aasta oktoobris. Ühe näitena E. Savisaare selle perioodi tegevusest märgime, et  4. septembril 1997 otsustas Tallinna Linnavolikogu moodustada ajutise töörühma kohalikku omavalitsust puudutavate eelnõude läbitöötamiseks, mille esimeheks kinnitati E. Savisaar. Töörühm koostas Tallinna juhtimise teesid ning linnavolikogu otsustas esitada need Siseministeeriumile arvestamiseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eelnõu väljatöötamisel.

Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2001. aasta istungil valiti E. Savisaar Tallinna linnapeaks. Peale kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi valiti uuesti Tallinna linnapeaks 01. novembril 2002. aastal.

Siinkohal üksnes mõned märksõnad E. Savisaare järgnevast Tallinna linnapeana tööperioodist:
21. märtsil 2002 otsustas linnavolikogu tähistada 15. maid 2002 Tallinna päevana (meenutagem, et 1248. aasta 15. mail oli Tallinn saanud Lübecki õiguse) ning kutsuda sel päeval kokku Tallinna Aukodanike Kogu, mille liikmeteks lugeda Tallinna teenetemärgi ja vapimärgi saanud isikud.
2002. aasta aprillis algatati E. Savisaare initsiatiivil Tallinna elamuehitusprogramm „5000 eluaset Tallinnasse“, et leevendada sundüürnike eluaseme raskusi.

2. mail 2002 otsustas Tallinna Linnavolikogu rajada Vabaduse väljakule Vabaduse kell ja avada see 20. augustil 2003
16. mail 2002 kinnitas Tallinna Linnavolikogu linnaelanike küsitluse läbiviimise korra.

5. aprillil 2007. aastal  valiti E. Savisaar linnavolikogu istungil uuesti Tallinna linnapeaks.
12. juunil 2008 kinnitas linnavolikogu Tallinna teise elamuehitusprogrammi, mis keskendus linnale vajalikele töötajatele ja noortele peredele eluasemete üürimise võimaluste tagamisele.

Elamuehitusprogrammiga arvestati Tallinna linnale vajalike töötajatena Tallinna linnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajaid ning doktorante; hoolekandeasutuste töötajaid; muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajaid; Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajaid; linnas asuvates tervishoiuteenust osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavaid õdesid, ämmaemandaid, hooldajaid ja põetajaid; linna teenindavaid politseiametnikke ja päästeteenistujaid.

Lisaks eluasemeprogrammidele võib tuua arvukalt näiteid E. Savisaare tegevusest sotsiaalselt vähemkindlustatud elanike toetamisel. Kõigest üks näide – 6. märtsil 2003 otsustas Tallinna Linnavolikogu hüvitada maamaksu tõusu pensionäridele.
Majandusliku surutise perioodil kinnitas Tallinna Linnavolikogu 16. aprillil 2009. aastal linnavalitsuse ettepanekul abipaketi linnaelanikele ja ettevõtjatele aastaiks 2009-2010 ning samalaadne teine abipakett aastaiks 2011-2012 kinnitati 2. detsembril 2010. aastal.
12. novembri 2009 Tallinna Linnavolikogu istungil valiti Tallinna linnapeaks taas E. Savisaar, kes valiti tagasi ka 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järgselt ning töötas Tallinna linnapeana kuni 30. septembrini 2016.
Edgar Savisaare tegevus oli vaatamata vastuolulisusele ja probleemidele mitmekülgne – lisaks poliitikale ka teaduse, kirjanduse, spordijuhtimise jm valdkondades.

Eesti poliitikute, laiemalt riigi ja kohalike omavalitsuste valdkonnas töötanud inimeste tegevus vajaks senisest suuremat tähelepanu ning analüüsi. Kahjuks jõuame selleni paljudel juhtudel peale inimeste lahkumist …

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MTÜ POLIS JUHATUSE
AVALDUS UKRAINA VABADUSE TOETUSEKS

MTÜ Polis toetab Ukraina riigi ja rahva õigust ise oma elu korraldada. Toetame kõigi demokraatlike riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide seisukohti, et vajalik on koheselt lõpetada agressioon Ukrainas ning asuda diplomaatiliste lahenduste otsimisele. Oleme seisukohal, et agressor peab kompenseerima sõjaga põhjustatud kulud.

Eriti tähtsaks peame Riigikogu 23. veebruari 2022. aasta avaldust Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, sealjuures: „Riigikogu mõistab hukka ÜRO aluspõhimõtete rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt. Jõuga ähvardades rikub Venemaa Föderatsioon jõhkralt Ukraina suveräänsust ja lõhub jõudu kasutades tema territoriaalset terviklikkust. Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni tegevuse, mis rikub kõiki 1975. aasta Helsingi lõppaktiga kehtestatud riikidevahelise suhtluse põhimõtteid“.

 Eesti ajalooline kogemus, seal hulgas vabanemine totalitaarsest võimust koos vaba ühiskonna ülesehitamisega on üheks heaks näiteks rahva tahte arvestamisega. Oma kogemusele tuginedes saame öelda, et demokraatlik riiklus algab rohujuuretasandilt kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsuste tugevustest. Kutsume Eesti riigi ning kohaliku omavalitsuse, õppeasutuste, kodanikuühenduste ja teiste institutsioonide esindajaid ning üksikisikuid avaldama avalikult toetust Ukraina riigi ja rahva õigusele vabadusele ja omariiklusele ning selle vastu suunatud agressiooni lõpetamisele.

Peame praeguses kriisiolukorras eriti oluliseks keskenduda õigusriigile kohaselt riikluse kindlustamisele ja arendamisele Eesti riigi institutsioonide poolt ja ühiskonnas laiemalt.  Heaks koostöö näiteks on ka eelviidatud 23. veebruari 2022. aasta Riigikogu avalduse ettevalmistamine ning heakskiitmine.

Vabadus on eriline väärtus, mille kaotust tunnevad valusalt rahvad, kellelt on see ära võetud. Hoiame maailma sellisena, et rahvusvaheline õigus oleks võrdselt kehtiv kõigile rahvastele ja riikidele. Peame väga oluliseks, et kõik demokraatiat ja vabadust austavad riigid seisaks vaba Ukraina kõrval ja toetaks tema iseseisvust!

Elagu Ukraina!
Слава Україні!

25. 2 veebruaril 2022. aastal

MTÜ Polis juhatus

Tulemas Foorum Zoomis

8.03.2021 kell 15.00 algab zoomis foorum teemal “Kohalik omavalitsus Eesti riikluse taastamise ja arengu teel – 30 aastat.”

Foorumi 08.03.2021 kava

Kohalik omavalitsus Eesti riikluse taastamise ja arengu teel – 30 aastat

FOORUM Zoomis, 8.03.2021
Pühendatud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale, märgitakse Eerik-Juhan Truuväli 83. sünnipäev

Kuidas seljatada tuleviku väljakutseid?

Marika Saar, Elva abivallavanem;
Eesti Linnade ja Valdade Liidu, kultuuri ja spordi töörühma juht peab oluliseks mineviku mäletamist ja sellest õppimist, kuid rohkem paeluvad mind teemad, kuidas edasi?

Tallinna Ülikooli riigiteaduse tudengite seminarist aines kohalik valitsemine

Neljapäeval, 15. aprillil kogunesid Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudengid veebivahendusel mitmete omavalitsusvaldkonna spetsialistidega, et üheskoos kohaliku valitsemise murekohti lahata. Ettekandele tuli viis üliõpilaste seminaritööd.