Uudis – 5

Tallinna Ülikooli riigiteaduse tudengite seminarist aines kohalik valitsemine

Mark Andre Udikas, riigiteaduste bakalaureuse üliõpilane

Neljapäeval, 15. aprillil kogunesid Tallinna Ülikooli riigiteaduste tudengid veebivahendusel mitmete omavalitsusvaldkonna spetsialistidega, et üheskoos kohaliku valitsemise murekohti lahata. Ettekandele tuli viis üliõpilaste seminaritööd.

Üritusele tegid lühikese sissejuhatuse tudengid Rynaldo Puusep ja Erle Vainjärv, kes palusid enne peateema juurde liikumist kõigil osalema kutsutud ekspertidel öelda mõned teemaga haakuvad tervitussõnad. Külalistena tulid kursust tervitama ja kuulama Ühiskonnateaduste Instituudi direktor Indrek Grauberg, Rahandusministeeriumi Regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv, Eesti Linnade ja Valdade Liidu arendusjuht Ott Kasuri, Rae valla abivallavanem Priit Põldmäe ja omavalitsustegelane ning ekspert Mikk Lõhmus. Kõik kaasatud spetsialistid rõhutasid, et on äärmiselt hea ja oluline, et aeg-ajalt ka neile, kes nad kohaliku tasandit täna esindavad, selles valdkonnas sisendit antakse, sest tõe- ja teadmiste monopoli ei oma ju keegi.

Esimeste esinejate ülesandeks oli kujundada omavalitsusliit, mis kätkeks endas omavalitsuste regionaalse ja üleriigilise koostöö mehhanisme, mille abil võidaks probleeme üheskoos lahendada. Töö autorid Greteliis-Getter Korka ja Kelly Reinhold leidsid, et kuigi täna teevad Eesti KOV-id koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liidu paljuski eestvedamisel, oleks kasulik, kui olemas oleks ka töö pealkirjas kajastatud organisatsioon.

Teine ettekanne keskendus kohalike omavalitsuste rollile ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Töö autorid, Rebecca Ulp ja Greete Maasika, olid tulenevalt oma ülesandest kohustatud käsitlema teema lahkamisel ka kohaliku ja kesktasandi koostööd erinevate valdkondade arendamisel.

“Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) ei kohusta omavalitsusi ettevõtluskeskkonda arendama, kuid mõned neist seda siiski teevad,” tõdesid Rebecca ja Greete oma töö alustuseks. Autorite arvates on töökohtade olemus tänapäeval äärmiselt oluline ning samamoodi on seda nende töökohtade kvaliteet. Kui töökohad moodustavad kvantitatiivse massi, ei saa me piirkonna puhul atraktiivsusest rääkida, sest inimesi kutsub tark ja innovaatiline töö. Selleks vajaminevaid tingimusi suudetaks luua kindlasti kiiremini, kui sinna panustaksid kohalikud omavalitsused ja seda koostöös riigiga.

Iga ettekande järel toimus vestlusring kutsutud külalistega. Mikk Lõhmus lisas antud teemal, et näeb väikset vastuolu, sest lõppkokkuvõttes loob töökoha ikkagi ettevõtja ning keskkonna rolli hindamine on suhteline.

Kolmanda ettekande teemaks oli uurida vajadust uute institutsioonide rajamiseks, et tagada kohaliku ja regionaalse valitsemise jätkusuutlikkus. Töö autorid Desiree Mumm ja Risto Sepa käisid ühe ideena välja mõttekoja loomise, mis kaasaks lisaks riigi- ja KOV esindajatele ka teadlasi, spetsialiste ja tudengeid. See võiks osutuda üheks viisiks, kuidas lahendada mõningaid kohaliku tasandi küsimusi. “Samuti muudaks selline formaat läbirääkimised läbipaistvamaks ja kaasatumaks,” tõdes üks töö koostajatest.

Neljanda ehk eelviimase ettekande ülesandeks oli kujutada ette kohalike omavalitsuste rolli 30 aasta pärast, võttes seejuures arvesse infotehnoloogia ja virtuaalmaailma arenguid. Töö autorid Jürgen Mardim ja Erle Vainjärv leidsid, et kuna maailm meie ümber sõltub aina rohkem infotehnoloogiast, siis jäävad ka IT turvameetmete arengud erinevates teenustes alati olulisele kohale. Nii on vajadus tugevdada e-riigi olemasolevat vundamenti, et tagada jätkusuutlikkust. Oluliseimaks rolliks, mis omavalitsustel tulevikus lasub, pidasid nad linnadevaheliste kiirühenduste maksimeerimist ning heade tingimuste loomist uuenevale energiasektorile erinevates regioonides.

Siinkohal nentis Sulev Lääne: “15 aasta pärast ei eksisteeri enam 40% praegustest töökohtadest.” Ta tõstatas küsimuse, kas tudengid polnud tööd koostades mitte liiga tagasihoidlikud, sest sellise ülesande puhul on piiriks taevas.

Viimaste esinejatena presenteerisid oma tööd Anna-Liis Uuetoa ja Mark Udikas. Nende töö sisu võttis kokku seminari ja üldisemalt kogu kohalikku valitsemist läbivat teemat subsidiaarsuse printsiibi, demokraatia ja detsentraliseerimise põhimõtete tagamine. Sarnaselt seminaris varem mainituga, leidsid ka Anna-Liis ja Mark, et Eestis on puudu omavalitsuste kohustuslikust koostööst regionaalsest tasandil, mille kaudu kujundada ühiseid regionaalsed eesmärke. Samuti juhtisid nad tähelepanu akadeemilisele kirjandusele, mis pidas suuremate omavalitsusüksuste majandamist efektiivsemaks.

Läbi mitme teema juhiti tähelepanu, et räägime koostööst liiga tihti kui eesmärgist. Eelkõige on see vahend.

Seminaripäeva lõpuks pani valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne viimase kokkusaamise, vähemalt kursuse raames, sõnadesse selliselt: “Lisaks olulistele teemadele ja teadmistele, mida omandasime kohaliku valitsemise tasandist virtuaalsetes õppepinkides, on näha, et kursuse käigus olete omandanud ka kohaliku valitsemise olulisuse tunnetuse.”