Seekordne 8. märtsil 2021 toimunud foorum teemal „Kohalik omavalitsus Eesti riikluse taastamise ja arengu teel – 30 aastat“ oli kahtlemata erakordne.
Tallinna Ülikoolis kohapeal said kohtuda vaid moderaatorid ning korraldajad – teised pidid viiruse leviku tõttu osalema Zoomi vahendusel. Interneti vahendusel oli kokku tulnud üle saja kohaliku elu arendamise huvilist. Foorum oli pühendatud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale ning sellega märgiti ära ka Eerik-Juhan Truuväli 83. sünnipäev. Hea meel on märkida, et vaatamata viiruse levikule on hakatud tähistama erinevate institutsioonide osa Eesti riikluse taastamisel 30 aastat tagasi. Kohalikel omavalitsustel ning nende liitudel on olnud eriline roll nii Eesti riikluse loomisel kui ka taastamisel ja arendamisel.
Foorumit modereerisid lisaks Sulev Läänele ka Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.
Sulev Lääne esines avasõndega, milles tõi esile praeguse olukorra keerukuse, kuid samas rõhutas, et just nüüd tuleb leida uusi vorme riigi ja kohaliku omavalitsuse olulistel teemadel teadlaste, poliitikute ja praktikute ühist analüüsi. Väga oluliseks pidas ta samuti koostöö jätkamist ning nii traditsioonide ja Eesti arengus oluliste isikute tegevuse tutvustamist kui ka uutele väljakutsetele lahenduste leidmist.
Katrin Niglas väljendas heameelt, et viirusest hoolimata on tänane foorum jätkuvalt aktuaalsetel teemadel ning Tallinna Ülikool on valmis ka tulevikus vastavas koostöövõrgustikus aktiivselt kaasa lööma. Seejärel juhatas ta sisse foorumi tervitused ning hiljem paneeldiskussiooni ja Indrek Graubergi lõppsõna.
Oma tervitussõnad andis edasi ka Tallinna Ülikooli rektori kohusetäitja Priit Reiska, kes ütles et Tallinna Ülikool on palju panustanud ülikooli ja omavalitsuste koostöösse ja ühistesse ettevõtmistesse, mis on alati olnud väga sisukad ning asjalikud. Oma tervituse oli kirjalikult saatnud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes pidas meeles just Eerik-Juhan Truuvälja kui tunnustatud õigusteadlast. Lääneranna Vallavolikogu esimees ja varasem Riigikohtu esimees Rait Maruste tõi välja selle, et seekordne foorum on hea võimalus meenutada Eerik-Juhan Truuvälja ja samas vaadata ka otsa kohalike omavalitsuste ees seisvatele väljakutsetele ja muutustele. Riigihalduse minister Jaak Aab ütles oma videotervituses et üheks valitsuse olulisemaks eesmärgiks on tasakaalus Eesti, et kõik piirkonnad areneksid jõudsalt. Kaitseminister, varasem Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet tõi välja, et omavalitsustel möödub sügisel esimene valimistsükkel meie oluliselt võimekamate omavalitsustega kui enne haldusreformi ja pidas oluliseks kohalike omavalitsuste rolli kriiside lahendamisel. Tallinna Linnavolikogu esimees ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Tiit Terik ütles oma tervituses, et ka kriisi ajal on oluline, et omavalitsused ja kohalikud volikogud edasi töötaksid ning oma olulist rolli täidaksid.
Foorumil omistati ka MTÜ Polis aupresidendi nimetus Eerik-Juhan Truuvälile, kes oli ka varasem MTÜ Polise president. Sulev Lääne sõnas, et tegemist on ühelt poolt ilusa ja teiselt poolt ka kurva päevaga, kuid on väga oluline, et peame meeles neid, kellel on olnud väga suur roll meie riigi arengus.
President Arnold Rüütel peatus oma ettekandes kohaliku omavalitsuse taasloomisel ja staatuse omistamisel kui riikluse taastamise olulisel osal. Sulev Mäeltsemees, Sulev Lääne, Raivo Vare, Vallo Olle, Sirje Ludvigi ettekanne peatus kohaliku omavalitsuse panusel Eesti riigi taastamisse. Oluline on märkida, et kohaliku omavalitsuse aluste seaduse osas oli Eesti omal ajal siirderiikidest esimene ja eesrindlik.
Tartu Linnavolikogu esimees Lemmit Kaplinski rääkis oma ettekandes Tartu linna ja teiste kohalike omavalitsuste koostööst, kultuuripealinnast ning Eesti VI Omavalitsuspäeva ettevalmistamisest. Kaplinski tõi välja, et kultuuripealinna raames on tekkinud väga hea koostöö erinevate omavalitsuste vahel ja pärast haldusreformi on tekkinud üha enam erinevaid koostöövorme omavalitsuste vahel.
Linnade ja Valdade Liidu arendusjuht Ott Kasuri peatus omavalitsuste koostööl ning sellest kuidas Eestis tekkis üks üleriigiline omavalitsusliit varasema Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu asemel. Jan Trei andis ülevaade liidu tegevusest ning tulevikuplaanidest. Trei tõi välja, et on väga hea et liidu juhatus omab tõeliselt head regionaalset kattuvust ja seega ka ülevaadet üle terve Eesti.
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder rääkis foorumil haldusreformipuust ja väljakutsetest, mis ootavad lahendamist. Näiteks tõi ta välja ühe olulise aspekti, mis puudutab koostööd regionaalsete kolledžite osas ning nende rahastamine peaks olema üks riigi regionaalpoliitilisi instrumente.
Toila vallavanem ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esimees Eve East rääkis õiglase ülemineku fondist ja koostööplatvormist, mis selle raames on loodud. Õiglase ülemineku platvormi moodustas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu 2020. aasta veebruaris ning platvormi roll on õiglase ülemineku arutelude ja kaasamise korraldamine. Protsessi on kaasatud üle 40 osapoole ning mõistagi pole ühiste kokkulepete saavutamine lihtne. Samas märgiti üheskoos ära maakonna rahvaarvu vähenemise pidurdamise ja põlevkivisektori tuleviku osas selguse saamise tähtsust.
Raasiku vallavanem Andre Sepp kõneles teemal, kas regionaalne areng on endiselt aktuaalne. Tema lühike ja konkreetne vastus oli “Jah”. Tegelikkuses ei piirdunud tema ettekanne sellega ning lisaks kõneles härra Sepp riigikogule esitatud analüüsist, mis sisaldas kolme ettepanekut regionaalse arengu edendamiseks. Esimesena pakuti välja kohalike omavalitsuste töö edendamist läbi maakonnatasandi liitude. Teiseks regionaalarengu nõukogu loomist ning kolmandaks regionaalse valitsemise organisatsiooni loomist.
Riigikogu liikme, Rae Vallavolikogu liikme ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liikme Mart Võrklaeva ettekande teemaks oli kiiresti kasvava kohaliku omavalitsuse väljakutsed Rae valla näitel. Ta märkis, et perioodil 2011–2020 on Rae valla elanike arv kasvanud 59% ehk 7460 elaniku võrra ning sellega on kaasnenud palju väljakutseid, millega peab igapäevaselt tegelema. Suurimaks väljakutseks nimetas ta just lasteaiakohad, kuid ta tõdes, et nüüdseks hakkab olukord järk järgult paranema.
Kui kõik ettekanded olid kuulatud algas paneeldiskussioon teemal „Riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete arengust“. Esimese küsimusena võeti aruteluks maakonna strateegiad ning nende eesmärk regionaalse arengu saavutamisel. Tori vallavanem Lauri Luur tõi väga olulise aspektina välja kohalike omalitsuste koostöö ning läbi selle valdade tugevuste ja võimaluste ärakasutamise. Ettevõtja ja riigiteadlane Raivo Vare nõustus eelkõnelejaga kuid lisas, et konkurents on edu võti. Selleks, et olla konkurentsisituatsioonis edukas peab teistest eristuma. Viru-Nigula vallavanem ja Lääne-Viru Omavalitsusliidu juhatuse esimees Einar Vallbaum rõhutas ettevõtluse olulisust ning omavalitsuse ja riigi koostöö tähtsust selles valdkonnas. Samal teemal diskuteeris ka Tartumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Sven Tobreluts, kes tõi välja koostöö kuue valla vahel Tartu piirkonnas. Võtmekohaks ühendused ehk nii maanteed, rongid kui ka lennukid. Lisaks on oluline ka Tartumaa ülikoolide/kõrgkoolide mõju suurendamine, seda läbi ettevõtluse ja teaduse kokkutoomise. Vare siinkohal avas arutelu teemal, kas kõik säärased toimingud peavad olema seadusega sätestatud või piisab ka põhjalikest ja asjakohastest kokkulepetest osapoolte vahel.
Teine ühisarutelu teema oli, kuidas KOVid saaksid “isiklikest huvidest” aste kõrgemale tõusta ja strateegias planeerida reaalselt KOVide üleseid (piirkondlikke) teemasid. Naljatades mainiti, et seda on võimalik teha 2-3 aastal peale valimisi ning neljas aasta jääb poliitikutel lubaduste täitmiseks, et ka järgmistel valimistel hea tulemus teha. Eve East tõi Ida-Virumaa näitel välja aastatega tehtud analüüside fookusesse võtmist ning nendest saadud tarkuse sissekirjutamist strateegiatesse. Sõna võttis ka Kersten Kattai Põhja-Sakala Vallavolikogu liige. Ta mainis, et volikogus on vähe sisulist arutelu ning väikse vallana on tekkinud tunne, et juhul kui objekte strateegiatesse läbi ei suruta, siis ei saa need ka riigilt toetusmeetmetena rahalisi vahendeid.
Ajapuuduse tõttu võeti kolmas ja neljas küsimus aruteluks samaaegselt. Nimelt, kuidas riik ja erinevad poliitikavaldkonnad näevad oma strateegilises planeerimises maakonna (regionaalsete) strateegiate rolli ja kuidas tuleks korraldada maakondlike/regionaalsete strateegiate elluviimise rahastamine. Esimesena võttis sõna Sven Tobreluts, kes mainis, et rahastamine on siinkohal väga olulisel kohal. Riik, eelkõige ministeeriumid ei arvesta maakondade arengustrateegiatega, lisaks on tihtipeale keeruline mahutada projekt Euroopa Liidu rahastamise saamise raamidesse. Samuti märkis ta esile strateegia juurde tegevuskava loomise olulisuse. Geomedia OÜ juhatuse liikme Rivo Noorkõivu sõnul on oluline muuta kohalike omavalitsuste mõttelaadi. KOVid peavad mõistma, et strateegia koostamise eesmärk ei ole raha saamine vaid muutuse käivitamine. Samal seisukohal oli põhimõtteliselt ka rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner. Rahandusministeeriumi tegevust valdkonnas ning edasisi plaane tutvustasid ka Urmas Kase ja Mart Uusjärv, kes osalesid aktiivselt ka diskussioonis.
Ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg ütles, et tal on hea meel vaatamata keerulisele ajale, et ülikoolide, poliitikute ja praktikute koostöövõrgustik on jätkuvalt toimiv. Väga oluline on koos foorumi teemade käsitlemisega esile tuua nende isikute tegevust, kes on andnud suure panuse Eesti riikluse arengusse. Eerik-Juhan Truuvälja rolli on selles protsessis olnud väga oluline ning seega väärib jätkuvalt analüüsi tema mitmekülgne panus Eesti riigi taastamisse ja arengusse.
Foorumi ettekanded on leitavad MTÜ Polis veebilehelt ning samuti on seda kajastatud näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liit (LINK) kui ka MTÜ Polis sotsiaalmeedias Polis MTÜ | Facebook
Siinkohal olgu tänatud kõik osalejad ning korraldajad väga sisuka ja hästi õnnestunud foorumi eest. Arutelude teemad on igati aktuaalsed ja olulised nii kohalikul kui ka regionaalse elu arendamiseks. Kohtume juba peagi uuesti, et üheskoos panustada Eesti arengusse.