Panus Eesti riigi arengusse
Eerik-Juhan Truuväli on oma tegevusega jätnud sügava jälje Eesti õiguskultuuri ning riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimisse, samuti on hindamatu tema roll Eesti Õiguskantsleri institutsiooni taastamisel. Professor Truuväli on olnud tunnustatud teadlane ning õpetaja paljudele eesti juristidele, väga suur oli tema panus õiguse arendamisel nii Tartu Ülikoolis kui ka Eesti Sisekaitseakadeemias (varasem Eesti Riigikaitse Akadeemia). Samuti oli Eerik-Juhan Truuväli panus märgiline demokraatliku ühiskonnakorralduse arendamisel, olles Vabariigi Valimiskomisjoni esimees ning MTÜ Polis president – kaasates koostöövõrgustiku arengusse valdkonna teadlasi, poliitikuid ning praktikuid.
Eerik-Juhan Truuvälja pärand ja panus iseseisva Eesti Vabariigi taastamisse on olnud märkimisväärne. Truuväli oli taasiseseisvunud Eesti esimene õiguskantsler ning tema panus õiguskantsleri institutsiooni ülesehitamisel on suur. Oluline oli ka Eerik-Juhan Truuväli roll demokraatia arendamisel ning esimeste vabade valimiste läbiviimisel Eestis. Lisaks eelnevale oli Eerik-Juhan Truuväli õppejõud ning tegutses akadeemilises maailmas nii Tartu Ülikooli, Sisekaitse Akadeemia kui ka Õigusinstituudi õppejõuna.
MTÜ Polis praeguse presidendi Tallinna Ülikooli õppejõu Sulev Lääne sõnul vajab Eerik-Juhan Truuväli elutöö aktiivsemat esiletoomist, kuna tema panus nii Eesti riigi taastamisse kui ka selle õigusruumi arengusse oli laiaulatuslik. „Edasist mõtestamist vajaks ka tema tegevus nii õppejõu kui ka MTÜ Polis presidendina,“ nentis Lääne. „Just viimases rollis panustas ta eriliselt teadlaste, poliitikute ning praktikute kokkutoomisse, et ühiselt analüüsida ning kavandada riigi ja kohaliku omavalitsuse edasist arengut“.
Elukäik
Eerik-Juhan Truuväli sündis 7. märtsil 1938. aastal Pärnus. Ta lõpetas 1957. aastal Viljandi 1. Keskkooli ja alustas seejärel juristiõpinguid Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Truuväli kaitses 1962. aastal edukalt ära oma diplomitöö “Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise ümberkorraldamise küsimusi” ning lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli.
Aastatel 1960-1962 tegutses Truuväli ideoloogiatöötaja, töötades ELKNÜ TRÜ komitee palgalise sekretärina. 1962. aastal sai temast Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Rajoonikomitee osakonnajuhataja asetäitja, seda positsiooni täitis Truuväli ühe aasta. 1963–1966 periood möödus Truuväli jaoks teadustööd tehes, ta oli TRÜ aspirant. Seejärel tegutses Truuväli aastatel 1966–1967 TRÜ riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedris assistendina, 1967–1970 samas kateedris vanemõpetajana ning 1970–1977 samas kateedris dotsentina. Truuväli teadusalane karjäär jätkus 1990. aastani. Perioodil 1977–1979 oli ta vanemteadur TRÜ kõrgkooli kompleksse uurimise laboris. Sellele järgnes pikaaegne töö ENSV Teaduste Akadeemia Ajalooinstituudis: Truuväli oli 1979-1985 vanemteadur, 1985-1986 teadusdirektori kohusetäitja, 1986-1988 teadussekretär ja 1988-1990 teadusdirektor.
Alates aastast 1988 keskendus Truuväli rohkem õigusvaldkonnale, töötades pidevalt täiskoormusega mitmel ametikohal nii Tartus kui Tallinnas. Ta oli perioodil 1988–1991 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi konstitutsioonikomisjoni liige ning aastatel 1990–1992 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juhataja ning dotsent.
1990. aastal sai Truuvälist Edgar Savisaare valitsuse initsiatiivil loodud uue Põhiseaduse eelnõu töörühma liige (koos Raivo Vare, Rein Langi, Märt Raski ja teistega), mida juhtis Põhiseaduse Assamblee ajal justiitsminister olnud Jüri Raidla. Pärast põhiseaduse eelnõu valmimist tegutses Truuväli sama töörühma koosseisus 1992. aastani edasi kui Põhiseadusliku Assamblee ekspertkomisjoni liige.
Perioodil 1992–1998 oli Truuväli Eesti Vabariigi Sisekaitseakadeemia (alates 1993. aastast Riigikaitse Akadeemia) kateedrijuhataja ja -õppejõud, täites samaaegselt ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi õppejõu ametikohta. 1989–1993 oli ta Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Aastal 1993 esitas president Lennart Meri Truuväli õiguskantsleri kandidaadiks, mis tekitas parlamendis esindatud erakondades suuri vaidlusi, kuid lõpuks osutus E.-J. Truuväli ühe enamhäälega siiski õiguskantsleriks valituks. Aastatel 1993–2000 oli Eerik-Juhan Truuväli õiguskantsler.
Truuväli jätkas õiguskantsleri kohta täites jätkas tööd õppejõuna, olles ühtlasi 1993–1997 Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi dotsent, 1993–98 Riigikaitse Akadeemia õppejõud, 1997–2002 Sihtasutuse Õigusinstituut asutaja ja õppejõud (2000–2002 õppeprorektor ja avaliku õiguse osakonna juhataja). Pärast SA Õigusinstituut üleminekut Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koosseisu 2002. aastal sai Truuvälist 2002–2009 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi erakorraline professor ja 2009–2010 samas kohas külalisprofessor. Samuti oli Truuväli MTÜ Polis asutajaliige ja aastatel 2004-2011 selle president.
Eerik-Juhan Truuväli suri 25. juunil 2019.