MTÜ POLIS ASUTAMISEST JA TEGEVUSEST

2004. aastal asutatud MTÜ Polis (edaspidi: Polis) Põhikirjas on klubi eesmärkideks:

1) ühendada õigusriigi põhimõtteid austavaid ja efektiivsest haldusest ning omavalitsuslikust elukorraldusest huvitatud isikuid;

2) väärtustada omavalitsuslikku elukorraldust ning analüüsida suundumusi, mis takistavad omavalitsusliku elukorralduse arengut;

3) aidata kaasa õiguse ja avaliku halduse valdkonna teadus-, koolitus- ning arendustegevusele nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse toimimise valdkonnas;

4) tähtsustada kultuuri ja hea halduse tava rolli riikluse ja omavalitsuste arendamisel ning kodanikuühiskonna loomisel.

Tulenevalt eesmärkidest on Polis´e liikmeteks riigi ja kohaliku omavalitsuse ning nende liitude, ülikoolide, era- ja kolmanda sektori esindajad. Polis on oma tegevuses pidanud tähtsaks tegevusvaldkonnas oluliste teoreetiliste ning praktiliste teemade tõstatamist ning koos sellega erinevates vormides nendele koostöövõrgustiku kaudu võimalike lahenduste leidmist. Lähtutakse vajadusest ühendada poliitikute, teadlaste ning praktikute teadmised ja oskused, arvestades seejuures õigusriigi, hea halduse tava, teaduspõhisuse ja teiste oluliste põhimõtetega. Polis´e tegevuse üheks lähteideeks on austus ajaloo ning tunnustus varasemate põlvkondade tegevusele Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse loomisel, taastamisel ning arendamisel. Kaasaja väljakutsed ning tuleviku visiooni kujundamine on samuti oluline osa Polis´e tegevusest.

Kohalik omavalitsus on Eestis olnud pika ajalooga kogukondliku elukorralduse vorm. Muljetavaldavalt on 2003. aastal kirjutanud Saksamaa Liitvabariigi taustaga professor Wolfgang Drechsler, et „Eesti riik on ajalooliselt välja kasvanud kohalikest omavalitsustest ja eestlased on elanud kogukondlikus iseorganiseerimises kui ühiselu struktuuris sajandeid kauem peaaegu kõigist Euroopa rahvastest.“

Ilmekalt kajastab kohaliku omavalitsuse rolli meie omariikluse sünnil ja taastamisel Põhiseaduse Kommenteeritud väljaanne:

„… Eesti rahvas saavutas omariikluse 1918. aastal suuresti tänu väljakujunenud omavalitsustraditsioonidele.

Seega sai riik toimiva KOV näol juba iseseisvuse kehtestamisest alates endale tõhusa toe ühiskonnaelu demokraatlikul korraldamisel.

1980. aastate lõpus alanud KOV taasloomine andis olulise panuse taastatava Eesti omariikluse demokraatliku aluse kujundamisse. …“

1990. aastate keskpaigast tegutses sisuliselt seltsingu vormis Omavalitsussõprade klubi. Paar-kolm korda kuus kogunes Eesti Linnade Liidu büroos (Tallinna Linnavolikogu hoones Vana-Viru 12) Riigikogu liikmeid, kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende liitude ning teadlaste esindajaid, et arutada eelkõige päevakajalisi kohaliku omavalitsuse probleeme, sh vastavate õigusaktide eelnõusid jne. Tegeleti ka valdkonna arendustegevusega (nt sajandivahetuseks tõlgiti Soomes 1995. aastal vastu võetud Kuntalaki). Ühe suurema ettevõtmisena tasub märkida arutelusid elamumajanduse valdkonnas, eelkõige seonduvalt sellega, et Eesti ei ratifitseerinud Euroopa sotsiaalhartas eluaseme artiklit (artikkel 31 lg 3, mis käsitleb inimeste õigust eluasemele, mille järgi peavad riigid muutma eluaseme kättesaadavaks ka piisava sissetulekuta inimestele). Pidasime selle nõude järgimist meie põhjamaises kliimas oluliseks, korraldasime pea saja osalejaga seminari Pärnus, tegime vastava pöördumise Riigikogule jne. Tolleaegne Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli oli riigieelarve eelnõu arutamisel Vabariigi Valitsuses teinud ettepaneku, et seal oleks eraldi rida elamumajanduse arendamiseks jne. 

Sajandivahetuseks olid kohaliku omavalitsuse teoreetilised ja rakenduslikud probleemid muutunud üha aktuaalsemaks ja keerulisemaks ning tekkis vajadus nii õiguslikult ja tegevuse rahastamiselt kui ka liikmeskonna osas selgemalt määratletud mõttekoja järele.

2004. aasta 26. augustil asutati Tartu Ülikooli (TÜ) õigusteaduskonna ja Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) humanitaarteaduskonna (2009. aastast sotsiaalteaduskond, mis ühendati 2017. aastast  majandusteaduskonnaga) juurde klubi Polis (nüüd nimega MTÜ Polis). Klubi asutajaliikmed olid (tähestiku järjekorras) Sulev Lääne (regionaalministri nõunik, TTÜ haldusjuhtimise doktorant); Kalle Merusk (TÜ õigusteaduskonna dekaan, professor); Sulev Mäeltsemees (TTÜ humanitaarteaduskonna dekaan, professor); Vallo Olle (TÜ õigusteaduskonna haldusõiguse dotsent, dr iur) ja Eerik-Juhan Truuväli (TÜ Õigusinstituudi professor). Klubi valiti juhtima Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise järgne esimene Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli, kes täitis MTÜ Polis Presidendi ülesandeid talle omase loomingulisuse ja energiaga kuni meie hulgast lahkumiseni 2019. aasta juunis.

23. augustil 2006 sõlmisid Polis´e 16 asutajaliiget Asutamislepingu ning allkirjastasid Põhikirja.

Põhikirja kohaselt on Polis´e eesmärkideks:
1.Õiguse ja avaliku halduse probleemide arutelud ning uuringud nii riigi toimimise kui ka kohaliku omavalitsuse valdkonnas.
2. Klubisiseste diskussioonide jt ürituste korraldamine.
3.Teaduslike ürituste (seminaride, konverentside, arutelude jms) korraldamine, kaasates avalikkust, sh ajakirjandust ning
4. Osalemine kodumaistel või rahvusvahelistel Klubi eesmärkidega seotud üritustel.
5. Koostöö arendamine ülikoolidega jt teadus- ja koolitusasutustega nii kodu- kui ka välismaal.
6. Koostöö edendamine riigi, kohaliku omavalitsuse jt asjaomaste institutsioonidega.

MTÜ POLIS lähtub oma tegevuses kõrgetest eetilistest standarditest ning lähtub sellest oma tegevuse kavandamisel kui ka praktilisel realiseerimisel. MTÜ POLIS peab oluliseks järgida eetika ja usaldusväärsusnõudeid oma sisetegevuses kui ka suhetes teiste institutsioonidega.

Eelnevalt toodud Polis´e põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks klubi:

1) korraldab avalikkust kaasates seminare, konverentse, arutelusid;
2) korraldab kultuuriüritusi ja teostab täienduskoolitust;
3) teeb koostööd riigi ja kohaliku omavalitsusega ning teiste asjaomaste institutsioonidega, era- ning kolmanda sektoriga;
4) arendab koostööd ülikoolidega ning teiste teadus- ja koolitusasutustega nii kodu- kui ka välismaal;
5) viib läbi õiguse ja avaliku halduse probleemide arutelusid, uuringuid ning analüüse, annab vajadusel seisukohti ja arvamusi õigusloome küsimustes nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse toimimise valdkonnas;
6) annab välja oma põhikirjaliste eesmärkidega seotud trükiseid või osaleb nende koostamisel.

Vastavalt Polis´e juhatuse otsusele 04. detsembrist 2019 on Polis´e president Sulev Lääne (varasem asepresident), uuteks asepresidentideks valiti Sulev Mäeltsemees ja Eve East, Polis´e juhatuse liikmed on Vallo Olle, Sirje Ludvig ning Kersten Kattai.

Polis´e ürituste korraldamisel on peamised koostööpartnerid olnud Riigikogu, eelkõige kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika toetusrühm, Rahandusministeerium (eelkõige riigihalduse minister) ning paljud teised riigi institutsioonid – ülikoolid (Tallinna Ülikool ja selle Ühiskonnateaduste Instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool), Eesti Linnade ja Valdade Liit (kuni 2018. aastani Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit), Kohaliku Omavalitsuse Üksuste Liitude Vanematekogu, Haldusjuristide Ühendus, Valla- ja Linnasekretäride Selts, maakondlikud kohaliku omavalitsuse liidud, paljud vallad ja linnad (sealjuures konkreetse ürituse korraldamisega seotud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ja/või valitsus ning vastavate kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlik liit), Osaühing Geomedia, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Soome ja Läti Suursaatkond jt. Sageli on Polis´e konverentsidel, seminaridel, suvepäevadel jne esinenud President Arnold Rüütel, samuti Riigikogu esimehed ja aseesimehed ning liikmed, peaministrid ja ministrid, kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende liitude ning ülikoolide juhid, era- ning kolmanda sektori esindajad, paljud valdkonna teadlased ja eksperdid nii Eestist kui ka välismaalt.

Olulisel kohal Polis´e konverentsidel, seminaridel, suvepäevadel jne on olnud meie riigi ja sh kohaliku omavalitsuse arengu seisukohalt oluliste sündmuste toimumise, õigusaktide vastu võtmise ümmarguste tähtpäevade tähistamine ning laiemalt valdkonna oluliste teemade analüüs – Eesti Vabariigi sünd ja iseseisvuse taastamine, kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, Põhiseaduse vastuvõtmine, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ratifitseerimine, haldusreform, kohaliku omavalitsuse seadusandluse (sh kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse) areng.  

27. juunil 2008. aastal tähistati näiteks konverentsiga Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Arutelu peateemaks oli regionaalne juhtimine. Sellel konverentsil algatas Polis Koostöömemorandumi ja selle allkirjastamise, millega kohapeal ühines ligi paarkümmend institutsiooni või isikut, aga hiljem lisandus veel kümmekond.

Koostöömemorandumi eesmärkideks seati:

1. Arendada memorandumiga ühinenute (edaspidi: ühinenud) koostööd, kes väärtustavad isikute õiguste ja vabaduste kaitset, õigusriigi põhimõtteid, avalikkuse objektiivset teavitamist riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori tegevusest ning asjakohast tasakaalustatud avalikku diskussiooni, kelle jaoks on oluline arendada efektiivset avalikku haldust ja omavalitsuslikku elukorraldust.
2. Toetada avaliku, era- ja kolmanda sektori ühistegevust ning ühiskonnas toimuvate protsesside teaduslikku analüüsi ja selle alusel tuleviku kavandamist.

Riigikogus, ülikoolides ning valdades ja linnades on korraldatud arvukalt foorumeid,  konverentse või seminare. Näiteks toimus sajakonna eksperdi osavõtul 2019. aastal Riigikogus foorum teemal „Eesti regionaalne tasand – kas praktiline vajadus või saab ka teisiti?“ Arutelu aluseks oli Polis´e liikmete osalusel valminud ja Polis´e seisukohalt kahtlemata suurim arendusprojekt „Eesti regionaaltasandi arengu analüüs“. Harjumaa Omavalitsuste Liit koostöös Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, Järvamaa Omavalitsuste Liidu, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu, Tartumaa Omavalitsuste Liidu, SA Võrumaa Arenduskeskuse ja SA Valgamaa Arenguagentuuriga viis Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest kaasrahastatud projekti „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse meetmest“ raames läbi analüüsi. Uurimistöö viisid ühiselt läbi Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Osaühing Geomedia teadlased.

Traditsiooniliseks on kujunenud Polis´e suveseminarid, mida on korraldatud erinevates Eesti valdades või linnades.

Polis´e tegevuse väljapaistvaim tulemus on Riigikogus 29. mail 2018 Pühade ja tähtpäevade seaduses (RT I, 12.06.2018) Omavalitsuspäeva seadustamine ja tähistamine 1. oktoobril, mille idee algatati 2016. aasta augustis Polis´e suveseminaril Arukülas.

Omavalitsuspäevade korraldamine on muutunud regionaalselt üha laiahaardelisemaks. Veel „mitte seadustatud“ omavalitsuspäeva tähistati 2016. ja 2017. aastal Tallinnas. Seadustatud Omavalitsuspäeva tähistati üleriigiliselt 2018. aastal Narvas, 2019. aastal Pärnus ning pandeemia tingimustes piiratud osalejatega 2020. aastal Saaremaa vallas/Kuressaares. Lähiaastatel toimub üleriigiline Omavalitsuspäev 2021. aastal Tartus ja 2022. aastal Viljandis. Kasvab ka Omavalitsuspäeval vastu võetud seisukohtade olulisus. Üha tähtsamaks peetakse Omavalitsuspäeva korraldamist valdades ja linnades, näiteks Tallinna Linnavolikogus lahtiste uste päevana, Harku, Raasiku ja Toila vallas, Rapla maakonnas ja mujal.

Polis´e liikmed on tulemuslikult tegutsenud riigi, kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu teemade publitseerimisel, sealjuures nende valdkondade ajaloolise arengu analüüsimisel. Polis koostas ja avaldas koostöös üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega (Eesti Maaomavalitsuste Liit ja 2019. aastast Eesti Linnade ja Valdade Liit) sellised mahukad kogumikud nagu 2017. aastal „Eesti kohalik omavalitsus ja liidud – taastamine ning areng 1989-2017“ (592 lk) ning 2018. aastal kaks kogumikku – „Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100. Minevik, tänapäev ja tulevik“ (368 lk) ja „Eesti kohalik omavalitsus ja liidud 100. Omavalitsustegelased“ (180 lk). Nimetatud kogumike toimetajad olid Sirje Ludvig, Sulev Lääne ja Sulev Mäeltsemees. Kogumikud sisaldavad Polis´e liikmetelt meie riigi ja kohaliku omavalitsuse loomise, taastamise ning arengu analüüse, aga ka üksikute kohaliku omavalitsuse üksuste juhtide meenutusi kohaliku omavalitsuse taastamisest ja oma koduvalla või –linna arengust. Käsitlemist leiavad ka mitmed uued väljakutsed ning nende võimalikud lahendusteed. Omavalitsustegelaste kogumikus on toodud ka meie valdade, linnade ja maakondade juhtide nimed 1990. aastate algusest.

Polis´e tegevus muutub koos ühiskonna arenguga. Polis´el on üle poolesaja liikme ning viimastel aastatel on liikmeskonda meeldivalt lisandunud uute liikmetena üliõpilasi, eriti Tallinna Ülikoolist.