1.oktoober 2020 oli päev, mil tähistasime Omavalitsuspäeva juba viiendat korda, sealhulgas riikliku tähtpäevana kolmandat korda. Raasiku vallamajja Arukülas olid kogunenud riigi- ja omavalitsustegelased, tippametnikud, õppeasutuste esindajad ja oma ala eksperdid, et üheskoos arutleda koostöö üle hariduse valdkonnas.
Avasõnad ütlesid Andre Sepp, Raasiku vallavanem, HOLi juhatuse esimees ja Sulev Lääne MTÜ Polis President, Tallinna Ülikoolist. Sulev Lääne avaldas heameelt, et viis aastat tagasi just Arukülas toimunud MTÜ Polis ning partnerite suveseminaril esitatud idee muuta 1.oktoober Omavalitsuspäevaks, riiklikuks tähtpäevaks, ongi koostöövõrgustiku ühise tegevuse tulemusena realiseerunud ning koos sellega saanud üha laiema kandepinna. Samuti pidas ta väga oluliseks, et vaatamata viirusega seotud probleemidele leidsid erinevate institutsioonide esindajad võimaluse kohale tulla või veebi vahendusel omavalitsuspäeval osaleda. Arukülas kiideti heaks ka vastav pöördumine (lisatud) ning märgiti, et Omavalitsuspäev on kujunenud erinevate aktuaalsete teemade käsitlemiseks üha populaarsemaks kohaks ning seda nii üleriigiliselt tähistatuna kui aina enam ka valdades, linnades, maakondades ja mujal, kus avaliku võimu ning rahvale olulised teemad korda lähevad. Andre Sepp märkis, et Raasiku vald ning Harjumaa Omavalitsuste Liit peavad omavalitsuspäeva väga oluliseks võimaluseks koostööpartneritega ühiselt arutada valdkonna olulisemaid väljakutseid ning seepärast valitigi haridus kui üks keerukamaid teemasid Arukülas toimuva omavalitsuspäeva keskmesse. Sepp lisas, et eriti hea meel on tal selle üle, et omavalitsuspäeva idee sündis just Aruküla foorumil 2016. aasta suvel ning sellest on välja kasvanud riiklik tähtpäev, mida märgitakse ära nii oluliste teemadega suurte üleriigiliste foorumitega kui ka kohalikes omavalitsustes. Kuna Raasiku vallas toimuv omavalitsuspäev on maakonnas suuremas mastaabis peale Harku valda teine, siis võiks ka maakonna tasandil hakata omavalitsuspäeva tähistama.
Arvestades koroona situatsiooni riigis ja samal ajal toimuvat Vabariigi Valitsuse istungit olid mitmed tervitused ja sõnavõtud hoopis veebis. Oma mõtted edastas ka president Arnold Rüütel. Veebi vahendusel tervitasid kohalolijaid Riigikogu I aseesimees Helir-Valdor Seeder, peaminister Jüri Ratas, riigihalduse minister Jaak Aab, Läti suursaadik Raimonds Jansons, Saaremaa Vallavolikogu esimees Tiiu Aro ning Harku vallavanem Erik Sandla. Veebi vahendusel osalesid Omavalitsuspäeval ka ettevõtja ning riigitegelane Raivo Vare, Tallinna Ülikooli tudengid jt.
Omavalitsuspäeva tähistamine jätkus hariduse valdkonna väljakutseid kajastavate ettekannetega (kava ja slaidid lisatud). Esimesena võttis sõna OÜ Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv, kes jagas oma mõtteid hariduse ja omavalitsuse teemadel. Aruteluks tuli ka kaasava hariduse teema ning miks selle mõiste tegelik tähendus pole endiselt päris selge. Esineja seisukohalt võiksid riigi ja kohaliku omavalitsuse läbirääkimised olla paremini sihistatud ning enam suunatud strateegiliste eesmärkide saavutamisele.
Riigi ja kohalike omavalitsuste läbirääkimisest protsessist ning selle aasta tulemustest kõneles Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Tema ettekandes olid välja toodud riigiga läbirääkimiste tulemusena saavutatud kompromissid eelarve osas, sealhulgas ka eraldatud summad haridusele. Samas tõi Rivo Noorkõiv välja, et väga raske on hinnata läbirääkimiste edukust ilma täpsemat tausta avamata. Tekkis küsimus, kas vastavad rahalised vahendid on ka praktiliselt piisavad, et iga antud sektor suudaks oma ülesandeid parimal viisil täita.
Ettekande tegi ka Andre Sepp, Raasiku vallavanem, kes rääkis kohalolijatele Raasiku haridusasutustest ning kohaliku omavalitsuse tuumikfunktsioonist nii praegu kui ka tulevikus. Rõhutati tasakaalu ja õpilasekeskuse vajadust, sealhulgas nn väikeste ja suurte koolide osas. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõi esile hariduse ja kohaliku omavalitsuse koostöö ning seda eriti riigi tasandi vaatest.
Samuti võttis sõna Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. Esineja märkis, et oleme parimad kooli korraldajad Euroopas, kusjuures koolipidajad on ikkagi valdavalt kohalikud omavalitsused. Koos koolivõrguga on jätkuvalt aktuaalsed huvihariduse kättesaadavus ja selle rahastamine. Siin on arusaadavalt näiteks rõngasvalla ja selle keskuse huvid paljuski erinevad. Läbi on vaja rääkida, mis saab edasi gümnaasiumi ning kutseharidusest ning seda nii sisu kui ka paiknemise aspektist. Regionaalsed erinevused suurenevad ning teema vajab tõsist analüüsi ja edasisi tegevusi nii õigusruumi, rahastamise, sh palkade kui ka korralduse aspektist.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse poliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv ning Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Raido Roop. Nende ettekannetes tuli teemaks peamiselt riigi ning kohaliku omavalitsuse arengu, eriti hariduse, uuendamine. Mart Uusjärv tõi näite, et ligi pooled omavalitsused soovivad, et uues kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses oleks reeglistik pigem üldisem. See annaks KOVidele vabamad käed ning võimaluse enda tööd autonoomselt korraldada. Samas teine pool omavalitsustes soovib just vastupidist. Pigem konkreetset reeglistiku, mille alusel peaksid omavalitsused oma tööd tegema. Siin tekibki dilemma, et kumb tee valida. Suur teema on riigi ning kohaliku omavalitsuse usaldus, mida võiks oluliselt rohkem olla. Raido Roop märkis, et valdkonnaga haakub otseselt ka riigireformi teema. Näiteks on avaldatud arvamust, et avaliku sektori kulusid peaks tunduvalt vähendama. Kuidas peaks seda tegema:, kui riigisektoris töötab 53 000 ning kohaliku omavalitsuse süsteemis 62 000 inimest? Inimeste õigused ja vabaduses vajavad jätkuvalt kaitsmist, kuid samas on ka liigset bürokraatiat.
Oma ettekandes arutles Marika Saar, Elva abivallavanem, kuidas toimub kohalike omavalitsuste koostöö ja läbirääkimised riigiga. Esineja oli selles osas üsna kriitiline, rõhutades seejuures, et ebapiisav on seejuures kohalike omavalitsuste endi vaheline koostöö ja üleriigilise liidu roll peaks siin olema tunduvalt suurem. Igal aastal raporteerimine, et tulemused jälle paremad – aga mille suhtes ning kelle jaoks? Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus kõneles haridusvaldkonnas väga olulisel teemal – nimelt kutse- ja keskhariduse seosest. Samuti tõi ta esile probleemid, mis tõusetuvad tulevikus, seda eriti olukorras, kus õpilaste arv, eriti väljaspool Tallinna ning Harju maakonda drastiliselt väheneb. Priit Reiska, Tallinna Ülikooli rektori kohusetäitja ettekanne teemal õpetajaharidus kui tuleviku arengu võti tekitas suure arutelu. Ettekandes räägiti õpetaja õpetamisest ning sellega kaasnevatest väljakutsetest. Üheskoos mõeldi näiteks, kuidas muuta õpetajaks olemine noortele atraktiivsemaks ja põnevamaks jms.
Peale ettekandeid toimus ümarlaud, aruteluks riigi ja kohaliku omavalitsuse partnerluse teema, moderaatoriteks Tarmo Loodus Viljandi Kutseõppekeskusest ja Tiia Õun ning Kersten Kattai Tallinna Ülikoolist. Samas peame tõdema, et osalejatel oli päeva jooksul haridusvaldkond juba südame lähedaseks saanud ning ka eelnevatel teemadel arutleti edasi. Arusaadavalt kõikidele probleemidele lahendusi ei leitud, kuid see polnud ka omavalitsuspäeva tähistamise eesmärgiks. Oluliseks peeti valdkonnas tähtsamate väljakutsete esile toomist, erinevate seisukohtade markeerimist ning koos sellega võimalike puutepunktide fikseerimist – seejuures leiti ka mitmes osas ühiseid võimalikke arenguteid. Näiteks rõhutati, et keerukatele küsimustele ei ole lihtsaid lahendeid ning üheks arengut tagavaks teeks olekski riigi ja kohalike omavalitsuste, ülikoolide ning teiste õppeasutuste senisest aktiivsem ning sisukam koostöö. Tõdeti, et isikukesksete teenuste – hariduse valdkonnas näiteks personaalsed õpirajad ja õmblusteta hariduskorraldus – arendamine eeldab ka valitsemiskorralduses uusi lahendusi, kus jäik haldusruumide ja ülesannete piiritlemine ei võimalda enam selliste ühiskonna väljakutsetega toime tulla. Samuti peeti vajalikuks leida uusi õiguslikke, korralduslikke ning rahalisi vahendeid regionaalses koostöös, kus peaks tekkima riigi ja omavalitsuste vahetu kokkupuutepunkt, ning selle arendamises. Kokkuvõtvalt oli ühine seisukoht, et omavalitsuspäev ongi kujunenud väga heaks platvormiks nii eeltoodud teemade kui ka teiste riigi ning kohaliku omavalitsuse arengu väljakutsete markeerimiseks ning koostöös ühiste võimalike lahendusteede leismiseks.
Siinkohal soovin tänada kõiki osalejaid ja kaasamõtlejaid nii sisukate ettekannete ja põnevate arutelude eest! Juba 21.-23. oktoobril toimub viies üleriigiline omavalitsuspäev Muhu ja Saaremaa vallas, kus arutelu teemaks “Maaelu- ja regionaalarengu koostöös”.